26.4.09

harms

käisin vaatamas Mehis Heinsaare kirjutatud ning Kalev Kudu lavastatud tükki "Daniil Harms ehk Geeniuse elu" - mu meelest nii näidend kui ka lavastus on hästi õnnestunud (ja kui arvestada, et tegu on harrastusteatriga, on tulemus ikka väga hea). näidendis on läbi põimitud Harmsi elulugu, kolmekümnendate Peterburi atmosfäär ning Harmsi enda sõge looming, ja tervik on veenvalt välja kukkunud. näitlejatest meeldisid ehk kõige rohkem peaosa mänginud Richard Naar, Lipavskit mänginud Lennart Peep, mitmeid osi (Tšukovski, julgeolekumees, mitu vanamutti) mänginud Enor Niinemägi ning Paan Fagoti osas Peeter Piiri; aga teisedki näitlejad olid sümpaatsed. täismahus teatriõhtu, kolm tundi, igav ei hakanud hetkekski, ning nii Harmsi loomingu eriline õhustik kui ka tema ajastu õudus on veenvalt välja mängitud. ma siin pikemalt ei hakka arvustama, igal juhul soovitan vaadata, kel võimalik. arvustuse on kirjutanud Aapo Ilves ning vist tuleb Sirbis Rait Avestiku lugu ka.
Mehis on näidendis osalt kasutanud minu tõlkeid Harmsi luuletustest (vt Vikerkaar 2006(10/11), lisan siia maitseks paar asja, mis olen tõlkinud, aga pole ilmunud.

NÄIDEND

I vaatus
Koka Brjanski: Ma abiellun täna.
Ema: Mis?
Koka Br.: Ma abiellun täna.
Ema: Mis?
Koka: Ma ütlen, et ma abiellun täna.
Ema: Mis sa räägid?
Koka: A-bi-el-lun-tä-na!
Ema: bi? mis see bi on?
Koka: A-bi-e-lu!
Ema: lu? Kuidas lu?
Koka: Mitte lu, vaid a-bi-e-lu!
Ema: Kuidas siis pole lu?
Koka: Lihtsalt, pole lu ja kõik!
Ema: Mis?
Koka: No ei ole lu. Saad aru? Ei ole lu!
Ema: Jälle sa oma lu-ga. Ma ei tea, milleks lu.
Koka: Ptüi sind! bi ja lu! No mis see nüüd siis on! Kas sa siis ise aru ei saa, et ütelda lihtsalt bi on mõttetu.
Ema: Mis sa räägid?
Koka: Bi, ma ütlen, on mõttetu!!!
Ema: Tet?
Koka: No mis see siis on nüüd! Kust sa tuled selle peale, et kuulda ainult tükikest sõnast, ja veel kõige kohatumat: tet! Miks just tet!
Ema: näe jälle tet.

Koka Brjanski kägistab ema ära.
Siseneb mõrsja Marusja.

(aprill 1933)


KAZIMIR MALEVITŠI SURMA PUHUL

Katki rebinud mälunire,
Vaatad sa ringi, uhkusega põrmustades oma näo.
Sinu nimi on Kazimir.
Sa vaatad, kuidas tuhmub sinu pääsmise päike.
Otsekui ilust käristatud sinu maa mäed,
Pole paika, kus alal hoida su figuuri.
Anna mulle oma silmad! Avan akna oma peanupul!
Mis sa inimene, uhkusega põrmustasid oma näo?
Ainult kärbes on su elu ja su tahtmine on rasvane roog.
Ei sära su pääsmise päike.
Äike asetab jalgade ette kiivri su peast.
Pe – sinu sõnade tindipott.
Trr – sinu tahtmine.
Agalton – sinu kidur mälestus.
Hei Kazimir! Kus on su laud?
Otsekui polekski teda ja sinu tahtmine on trr.
Hei Kazimir! Kus on su sõbranna?
Ka teda pole, ja sinu mälestuse tindipott on pe.
Kaheksa aastat laksutas su kõrvus,
Viisteist minutit koputas su südames,
Kümme korda voolas jõgi su eest läbi,
Muutus sinu tahtmise tindipott Trr-iks ja Pe-ks.
"Vat kus värk," ütled sa, ja sinu mälestus on Agalton.
Seal sa seisad ja otsekui lükkaksid kätega suitsu eemale.
Tuhmub sinu uhkusest murelik näoilme;
Kaob su mälestus ja sinu tahtmine on trr.

(5.,13. mail 1935. aastal Daniil Harms – Šardam)

[Šardam oli üks Daniil Harmsi pseudonüüme. Luuletuse 5. mail kirjutatud algvariant kandis pealkirja "Läkitus Nikolaile", arvatakse, et sellega on mõeldud Nikolai Oleinikovi, Harmsi kaaslast OBERIUs, kuid see pole kindel. Igal juhul on näha, et luuletus on adresseeritud elavale inimesele; selle taga on kommentaatorid näinud seost folkloorsete talistepühaaegsete surnumängudega. Pärast Kazimir Malevitši surma kirjutas Harms teksti ümber ja pani daatumiks 13. mai (Malevitš suri 15. mail). Harms luges teksti ette Malevitši ilmalikul leinatalitusel.]



Ma kinkisin teile supi
võite teda vastu võtta kui külalist
tahate pange tugitooli istuma, tahate sööge ära.
Annan teile nõu:
Rebige hammastega kartulat
luid murdke silmahammastega
liha kugistage ilma närimata
aga vett jooge läbi ninasõõrmete.

Grigori: Mul läks kooruke kurku
Koputage vastu mu selga
ehk teengi ukse lahti

Maša: Kopp-kopp-kopp!

Grigori: Kes seal on?

Maša: Pudel.

Grigori: No näed no näed
jälle hakkab unenägu peale.

Maša: No mis sa näed?

Grigori: Ma näen maja
majas on supp
nii hirmus kuum ja hirmus upp

Maša: Miks see küll nii on?

Grigori: Ära minult küsi
ära vaeva oma klaaskõrikest
näe seisan siin ühel jalal
ei kõigu ei kuku
mind tõukavad kuklasse kihulased
kuid õhk toetab mind õhtujahedusega
näe liigutan kiiresti jalgu
kerkin maast üles
küünla kohal lendan raamatu kohal
kärbsed hakkasid mu kannul tuiskama
Püüa mind kinni Maša!

Maša: Huhh huhh
käpik käest
püüan sind päkkipidi kinni
ei sa pääse sääseke
huhh huhh
seelik seljast
nii on kergem joosta
jalgadel avaram.
Ai, Griša, aed jäi ette!
noh tähendab lendas ära

(1931)


ja lõpetuseks üks väike multikas


.

6.4.09

reklaam

möödunud nädalal tuli nonde osturallide ja hullude päevade peale üks reklaamiidee. Stockmanni uksel seisab üks mees, kes räägib umbes samamoodi nagu nood Vesipruul ja Tatikas siin videos, ja viipab inimestele: "Ullud päevad! Ullud kaubad, ullud innad, ullud müüjad, ullud ostjad! Tulge kõik ullumajasse!" (samasuguse diktsiooni ja intonatsiooniga nagu videos umbes 1:00 paiku) see peab olema naljakas, aga mees ise ei saa aru, et see on naljakas, ta on ise tõsine. ta meenutab korraga nii Vesipruuli ja Tatikat kui ka Tambet Tuisu mängitud Olarit filmist "Mina olin siin" - selline pudikeelne koomilis-jube kimäär. tal on seljas kõige tavalisemad riided. rohkem midagi reklaamis ei toimu, ei mingit muusikat ega muud tilulilu.



teine reklaamimõte oli ka, aga see mulle endale nii palju ei meeldi. sama mees on vormelisõitja kombinesoonis, ütleb "Tulge kõik osturallile! Saate ralliässaks!" (Tuisu Olari intonatsioon on siin ilmselgelt vajalik) siis istub vormelisse, teeb ühe tiiru mööda kaubamaja, nii et riiulid lendavad (see peab mahtuva ühte pikka pidevasse kaadrisse, ei mingit montaazhi ega arvutianimatsiooni), ja ringilt tagasi jõudes ütleb innukalt, kuid tõsiselt: "Ull värk!"

1.4.09

sidid

capoeira-blogi ühes viimatistest sissekannetest vilksab läbi üks pilli mängiv sidi. sidid on üks omapärane etniline grupp Indias, laias laastus öeldes "afroindialased" (nii nagu on olemas "afroameeriklased") - kunagi ammu Indiasse kas orjade, sissetoodud sõdurite, kaupmeeste või meremeestena sattunud aafriklaste järeltulijad, kes elavad omaette kogukondadena India lääneosas, peamiselt Gujaratis, kuid ka mujal läänerannikul (pisut on neid ka Pakistanis ja Sri Lankal) ning on endogaamsuse tõttu säilitanud omapära. nad kõnelevad küll kohalikke india keeli (nende keelekasutuses leiavad keeleteadlased küll ka bantu keelte elemente), kuid nende kultuuris, eelkõige muusikas ja tantsus on säilinud palju aafrikapärast. kuna nende Indiasse tulek toimus India islamiusuliste valitsejate ja vallutajate ajajärgul, on ka sidid usutunnistuselt moslemid ning suur osa neist tunnistab sufistlikku islami versiooni (sufidest olen siin ennegi kirjutanud).
huvitav oletus on veel seegi, et osa sididest ühines Indiast välja rännanud mustlastega ning assimileerus nendesse.
süvendatud lugemist on siin ja siin.
laiemas maailmas on sidid tuntud ansambli Sidi Goma kaudu, kes on käinud esinemas Euroopaski. ma ei oska otsustada, kuivõrd "puhas" see nende esitatav on, st kas see pole ehk äkki kuidagi kommertsiaalselt kondenseeritud vms, aga huvitav on ta ometi - aafrika, sufi-moslemi ja india traditsioonide lõikumine; kui afroameeriklased on välja mõelnud gospelmuusika ja bluesi ning kõik, mis sellest järgnes - põhimõtteliselt ju suur osa tänapäeva peavoolupopist - siis see siin on afroindialaste analoogne hübriidnähtus. siin kaks lõiku Sidi Goma kontsertitelt:






ps. lisan lingistikku viite maailmamuusika portaalile Mondomix, kus leidub palju päris mõnusaid videosid, virtuaalraadio jm.

aprill / oma naba

hakkasin ka umbes kuu aega tagasi oma blogi kohta statistikat registreerima, näib, et päris palju on siia satutud Mutated Formsi pärast (osalt tänu Mardile, kes siia viitas). populaarseimad otsisõnad, mis inimesi on siia juhatanud, on "tesla" ja eri kirjapildiga "laskovõi mai" (ju ikka tolle kunagise popi poistebändi otsinguil - Venemaa on suur, otsijaid palju); aga on muuhulgas ka sellised otsisõnad:

creeps kontserdi tegelased
välgumihkel leiutati
nikola tesla mees kes leiutas
inimese mõõdud
kes on kirjutanud eesti rahvus humni sonad
leonardo prantsusmaal pagenduses
kõrbeks muutumine
mis tantsu tantsitakse brasiilias?
parim televiisor
pliiatsi südamik
tuntuim sveitsi naine (tõepoolest, kes on?)
uni ja selle vajadus
ärkveloleku seisund
vatikan + elekter
kulka lühend (sic!)
põlvamaa ufolaev
multiga tõmbamis koht
kuidas tekivad pilved

selline on siis minu blogi "mitteteadvus".
1. aprilli puhul üks tore pilt ka; kuna eelmine nädal läks unustuse-seminari jaoks Levinasi lugedes, siis nimetasin selle pildi "Absoluutne teisesus" (NB! vaadake varvast!)


30. aprill. populaarseimad otsisõnad aprillikuus on olnud "teemant", "aaree" ja "futurism". keegi tore inimene on 15 korda vaadanud siit blogist dervishite tantsu. teisi huvitavaid otsisõnu:
luuletus põrandalapp
õudus pildid
tartu elu sõna
aafrika hääletu koer
hispaania loodusvarad
kaasas kantavad televiisorid
kuidas vesi maa peale sai
mis on tahe
rootsi vabamüürlased
ttü tantsutüdrukud
unes häälitsemine

ja on meeldiv, et kõige rohkem on mu blogi aprilli jooksul külastatud mu sünnipäeval, kuigi uut postitust ma polnud teinud.