19.6.09

pööripäev

kätte on jõudmas pööripäev - mispuhul lahkun mõneks ajaks levist ja jätan siia ette ühe Noizmakazi hiti, pärit viie aasta tagant



...tähelepanu, orkester - sammu marss...

T-BOY
mineviku poolt paika pandud, üle kantud läbi aja
pidanud vastu ajaproovile, sisaldab kõike mida vaja
taevas, tuli, vesi, õhk, maa ja pilved pea kohal
muutuvad vaid inimesed ja olukorrad ning mandrite asukohad
evolutsioon kohtab revolutsiooni, segi lüüakse kaardid
üks jõuab lõpuni, kaks sootuks kaob kaardilt
võidab teooria mis polnud plaanis ning saurusest saab sisalik
kõlab imelik ja võimatuna justkui mustkunstniku imetrikk
parimad hetked jäädvustab kollektiivne mälu läbi kroonikute sulgede
tulevikku välja kulgeme
valitute seltskond ei ole kinnine, astuge kaasa kõik kes te julgete
jäädvustudes yhte hetke nagu superarvuti tehted
ajatu teravik mis lööb masse kahte lehte
kivikõva mitte pehme salvestades nagu meisel nimesid marmoril
ajju sööbides läbi aja iga viimne kui element
üks rütm, üks riim, üks mees, üks monument

ALKO
vali taevast üks täht - säravaim
see mille poole püüdled
las kannavad sind kriitika pluss joovastushüüded
tugipunktiks saagu usk endasse kui pretsedenti
loojasse, indiviidi - usk viide hiphop elementi
pidev areng, progress sisse tallab oma rada
las naabrikoerad hauguvad, sest sind on yks ja neid on sada
tuhat miljon halli nägu ajahammasratas töötleb
tuhat miljon inimkogu seda suht ükskõikselt vaatleb
neelab, seedib, situb ilma mälumata
tants ümber aurukatla, meedia propaganda atra
veavad bürokraadid, kuivikud ja rahakummardajad
paljud praagitakse välja, aga sellised on ajad
tõusuteel on sinu aktsia, oma kaalukaussi ise pööra
emotsioon on rohkem väärt kui iga kroon mis teenid tööga
sulle monumendi püstitan, kes sa kuulad ainult seda
mida ihkab hing, ütleb mõistus, tunneb süda

ma ei vaja seda tunnustust, mis on valatud betooni
minu jaoks on tähtsam mõelda, tunda, olla omamoodi
unustage see sotsiaalne nõudlus, tung karjääriredelil
mul on omad eesmärgid ma elan oma elumudelit

T-BOY
liigub seier päripäeva ja kivi kogub sammalt
tuhmub tuli silmades ning välja langevad ükshaaval hambad
must pleegib valgeks, ümber progetakse planeedi aju
uus peatükk nõuab muutust
Ka sina Brutus?
langeb Caesar seljas nuga, huultel etteheide
sama muster kordub jälle täna, homme, üleeile
kuigi vastuseisu pole, sest kõik on osa suurest ringist
saatusesõrm aeg-ajalt klikib siiski valel lingil
marmor mureneb, deformeerub, jättes alles peotäie tolmu
mis silmist on kadunud, pole olemas olnud
sest mälul on lühemad jalad kui tõupuhtal taksikoeral
valel tuhat uut rubriiki mida lapse silmad loevad
mis on jäädvustamist väärt igaüks küsigu nüüd eneselt
üks rütm, üks riim, üks mees, üks monument

...doktor, jätkake teemat...
...kukun su peale nagu metafoor...
...näitan teid, suunan radu...
...las naabri koerad hauguvad,
kui ma laval riime paugutan...
...lubage ma muigan...
...kas saad temaga räägitud...
...midagi nagu peaks tulema...
...käes on pööripäev...
...sähvatas, säras ja siis kadus...

17.6.09

patriot act

Riigikogus võeti esmaspäeval vastu seadus, mis hõlbustab "vaikiva ajastu" sisseseadmist, kui mõnel valitsusel see soov peaks olema.
üks kõige ähvardavam nüanss peitub nt §238 muutmises; seni on selle sõnastus selline: "Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega." uus sõnastus on selline (teen tolle nüansimuutuse paksuks): "(1) Palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega."
selle kohaselt võiks tekkida nt olukord, kus kohus tõlgendab Kristina Normani kuldsõduri-aktsiooni viieaastast vanglat vääriva kuriteona - kõik sõltub kohtu tõlgendusest, ja seesuguseks tõlgenduseks on aken lahti tehtud.
eks neid kahtlasi kohti on veelgi, nt senisest redaktsioonist puudunud ja nüüd lisatud "valeandmete levitamine eesmärgiga kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust, kui sellega kaasnes oht avalikule korrale" on samuti kummist tõlgendusruumiga klausel, aga eks igaüks võib huvi korral ise seaduste võrdlemisega tegelda.
lisaks ka erakorralise olukorra seaduse muutmine, mis hõlbustab sõjaväe kasutamist meeleavalduste vastu. Päevalehes kirjutab Krister Paris lausa "Eesti demokraatia mustast esmaspäevast".

on tekkinud üleskutse, et inimesed kirjutaksid presidendile, et ta jätaks selle seaduse välja kuulutamata. üleskutse on alguse saanud Oudekki Loonelt ja sellel on Facebookis tekkinud ka oma kogukond. seaduse tekst ise on leitav siit (lingi "Viimane tekst" alt), Riigikogu stenogrammist aga võib lugeda Indrek Saare vastulauset seaduseelnõule.
võib-olla kõik see ongi pisut ülepaisutatud, aga JOKK-kultuuri taustal on need seadused ometi üsna pahaendelised. parem karta kui kahetseda.

18. juuni. vt ka Indrek Saare artiklit ning Enn Tarto arvamust.

siin aga Minneapolise mehed Muja Messiah ja I Self Devine möödunud aasta looga "Patriot Act":

16.6.09

bloomsday

täna on Bloomsday, sest 16. juunil 1904 toimus James Joyce'i "Ulyssese" tegevus. sel puhul üks video, kus Joyce loeb ise oma suurteost ette:

13.6.09

Veiko Klemmeri serv

Käisin Tartu Kunstimajas vaatamas Tartu Ülikooli maalieriala värske magistri Veiko Klemmeri näitust. Näitusel on pikk autori saatesõna (mille jätsin pooleli, sest kuigi ta ilmselt on näituse suhtes adekvaatne, oli mul piltide põhjal juba natuke teine sisemonoloog tekkinud, ei tahtnud enam autori seletust sinna juurde), ja hulk suuremat sorti maale, mis moodustavad kokku ühe suure tsükli. Ei hakka siin asja ümber jutustama, aga soovitan vaatama minna küll. Mulle mõjusid eriti nood tühjust täis mustvalged maalid otsaruumis (“Lapsed söövad revolutsiooni”, “Tool ühele”, “Voodi kahele”, “Jäljed” - too viimane oleks tegelikult võinud olla ilma pealkirjata, sest pärast pealkirja lugemist hakkasin kohe mõtlema, et seal on kujutatud mingi masina rataste kaugusse kaduvaid jälgi keset ühtlast tühermaad, kuid enne pealkirja lugemist mõjus pilt palju mõistatuslikumalt ja sisukamalt, noid “jälgi” võis vaadata nt aimatavate pikali ritta pandud inimestena vms).
Aga üks maal tundus mulle eriliselt hea, just selle maali tõttu ma seda näitust kiidangi. Pildi nimi on “Vaikelu sügavikuga”.
Maal on mustvalge (monokroomne öeldakse vist selle kohta), sellel on kujutatud mingit osa ruumist, mis näeb välja nagu mingi trepikoja ülemine osa. Kaks külgmist seina ja otsasein, mille keskel on ühest ruudust koosnev keskmise suurusega aken, aknast ei paista midagi, aknatagune on üleni valge, aga akna ees ripub pooleldi läbi paistev ilma mustrita kardin, mis ulatub ülalt poole aknani. Külgseintele langeb aknast valgust. Pildi alumises osas on must pind, mis kujutab põrandat, millel asub see, kelle vaatepunkti pilt esitab. See põrand lõpeb mingilt maalt ära ning on selgesti aru saada, et tolle põranda ning vastasseina vahel on tühimik, mis jätkub allapoole - põrand ei jõua vastasseinani ning perspektiivireeglitega on mõista antud, et seinad jätkuvad allapoole (ka tumedamat tooni rant seintel annab märku, et allpool ranti jätkuvad seinad juba allpool põrandapinda). See ongi sügavik. Mis seal sügavikus on, pole näha. Mis aga kogu pildile tema iva annab, on see pildi alumine must osa, mis peaks kujutama enne sügavikku ära lõppevat põrandat. Kõik ülejäänu on kujutatud väga arusaadavalt, kuid see must alumine osa on kuidagi ebaselge, kuigi tegemist on lihtsalt musta pinnaga. See must pind pole päris ühtlane, seal on mingid läikiva ja tuhmi õrnad vaheldumised, aga pole selge, mida need kujutama peaks. Kõige olulisem on selle musta pinna ülemine serv, mille tagant algab sügavik, “mingi alumine ruum” - sellest servast pole selgesti aru saada, kas enne põranda lõppu on sügaviku ees mingi piire või lõpeb põrand enne sügavikku järsult, ilma piirdeta. Sellest pole aru saada, sest seda pole näha, kõik on must, varjus. Mis õigupoolest tollele pildile tema mõjuvuse ja teatava õõva annab, on see, et too serv ei ole sirge - ta on mõnes kohas natuke lainjas, aga see ei meenuta midagi, seda ei saa pidada mingiks realistlikult kujutatud põranda murdunud servaks vms - see serv ei kujuta tegelikult midagi, ta kujutab ainult seda, et selle põrandapinna lõppemise ja serva kohta ei saa midagi selget öelda. Just see on point - mõistatus pole mitte see, mis on seal serva taga sügavikus (ju seal on lihtsalt alumine korrus), vaid see, mis asi see serv ise sellisena on, millest see serv koosneb. Kogu sügaviku ähvardavus on koondunud sügaviku servale.

19. juuni. tänases "Sirbis" arvustab maaliosakonna lõpunäitusi Tiiu Talvistu, ja tema ütleb tolle pildi kohta seda: "mustjas, pooleldi veega täidetud ruum, mida valgustamas helenduv aknaava." nii et Talvistu arvates on see põrandapinnaga samal kõrgusel seintel olev pisut tumedam rant hoopiski vesi! olgu nii, võib-olla tõesti, see muudab muidugi natuke pildi meeleolu ja atmosfääri. aga tolle serva kummaline ebamäärasus jääb siiski samaks, seda vesi ei muudaks.

10.6.09

unefoto

Lauri Sommer on Andres Allani raamatu "Öötrükid" järelsõnas kirjutanud: "Jutt sisemise pildi endast välja laskmisest mõjub nyyd, kui jaapani teadlased on silmalt ajju mineva impulsi visualiseerimise kaudu leidnud võimaluse unenägude kujutiste pildistamiseks, taas värske ja prohvetlikuna. Kes teab, võib-olla avab unenägude visuaalide nägemine meis mingi alateadliku uksegi."
sellest asjast saab lugeda nt siin ja siin. praegu tundub asi olevat üsna-üsna algusjärgus, põhimõtteliselt uuritakse praegu seda, kuidas mingi kujutise vaatamisel tekkivat ajutegevust tagasi tõlkida parajasti nähtavaks kujutiseks; eesmärgiks on aga see, et saada kätte puhtalt aju poolt kujuteldavat pilti äratuntaval kujul. no eks näis. iseendast põnev, kuigi mul on kahtlusi, kas unenäo visuaal on võrreldav nt filmi sidusa ja lineaarse visuaaliga, mida on võimalik piiritletud tasapindsele ekraanile ühtlaselt laiali laotada; enda unekogemusest arvan teadvat, et vahel on käigus mitu "pildikanalit" korraga, samuti seda, et visuaal pole unenäos omaette kvaliteet, vaid võib muudesse meeleregistritesse sujuvalt üle minna. asjal on muidugi ka tume pool, sest eks võib sellist asja alati ka kurjasti ära kasutada. põnev ikkagi.
avastasin netist ka ühe teise "dream recorderi" projekti, autoriks Maria Paula Villamil; see tundub olevat pooleldi kunstiline projekt, mis ei jahi unes nähtavaid kujutisi, vaid püüab visuaali tõlkida unetegevuse muid parameetreid, registreerides magava kehaga toimuvat.

1.6.09

valgeselg-kirjurähn?


nägin täna otse Tartu kesklinnas, Emajõe äärses pargis (Ülejõe poolel, Oeconomicumist pisut Kaarsilla poole) üht rähna pärna kallal nakitsemas ja pisut isegi toksimas. ta nägi välja nagu siin pildil (see siin pole tänane rähn, mul polnud fotokat käepärast), st vastas kõige täpsemini valgeselg-kirjurähna tunnustele, kuigi ma pole päris kindel, kas see ei võinud olla tamme-kirjurähn; kirjelduste järgi on tamme-kirjurähn väiksemat sorti, see siin oli aga vähemasti rästa-suurune, kui mitte suuremgi. pealagi oli punane, tiivad musta-valgekirjud, kaela- ja põsemustreid ei märganud väga täpselt tähele panna, ega ta ei tahtnud eriti näidata ka, keksis mu eest kogu aeg puutüve teisele küljele, spiraalis muudkui kõrgemale.
too valgeselg olevat vist üsna haruldane või ohus rähnaliik Eestis - nii et kui ta nüüd Tartu kesklinnas ringi keksis, siis vist on rähnavaatlejatele oluline info?
siin pisut juttu ja siin kaks ilusat pilti.