Kuidas ära tunda traditsioonilise perekonna kaitsjate valed ja need ümber lükata?

mind visati koos Tarmo Jüristoga täna välja Facebooki lehelt "Kaitskem üheskoos perekonda". olin seal paar nädalat püüdnud polemiseerida SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks toetajate seisukohtadega. kohati tekkis isegi täiesti mõistlikke dialooge, kus erimeelsustele vaatamata olime võimelised oma seisukohti vastastikku seletama. ümber loomulikult ei veennud keegi kedagi, aga kumas seda, mida ma sellistes olukordades kõige olulisemaks pean - et isegi kui ollakse risti vastupidistel seisukohtadel, peaks inimesed vabas ühiskonnas olema võimelised üksteisega vaidlema, võib-olla isegi mingeid kokkupuutepunkte leidma, mitte laskuma sõjaseisukorra sarnasesse hoiakusse, kus ei suudeta uskuda, et teine inimene on oma jutus aus ning kahtlustatakse teist juba eos rumaluses, varjatud tagamõtetes ja kuritahtlikkuses. 

Varro Vooglaiu ja Malle Pärna korduvad üleskutsed lehe lugejatele küll püüdsid neid hoiatada "provokatsioonidele allumise" eest, kuid olen tänulik sellegi eest, et mind ei blokeeritud kohe (nagu mõnda mu sõpra, kes bänniti kohe esimeste kommentaaride järel, mille sisuks oli SAPTK tekstide õigekirjavigade parandamine). oli huvitav ja - mis siin salata - tõesti mingis mõttes rikastav ning tundekasvatuslik kogemus (ja ma ütlen seda tegelikult ilma irooniata, sest eks oli see endalegi meeleharjutuseks just selles asjas, millest ülal rääkisin).

blokeerimisega läksid kahjuks kaotsi minu ja Tarmo kommentaarid ja nõnda ka üks kena näide sisulise poleemika katsest.

õnneks olin endale salvestanud ühe oma põhjalikuma kommentaari, kus käsitlesin Varro Vooglaiu raamatu "Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?" üht alapeatükki, nn vale nr 35 (lk 57-58).

toon siin ära lehekülje moderaatori (tõenäoliselt Varro Vooglaiu) kommentaari, kuhu ta on kopeerinud vastava alapeatüki (viiteid peab küll otse bukletist vaatama), ning seejärel oma vastuse.

*

Hr Aare Pilv näib arvavat, et ilma oma kooselu registreerimata ei ole võimalik hooramisest hoiduda või et see on raskendatud. Huvitav mõttekäik, aga mitte kuigi veenev. Mis puutub homoseksuaalset eluviisi, siis sellele näib hooramine olevat olemuslik.

VALE 35: Homoseksuaalsed suhted on põhimõtteliselt sarnased mehe ja naise vahelistele suhetele – selle erinevusega, et partnerid on samast soost.

See on homoliikumise romantiline müüt, millel on tõega vähe pistmist. Tegelikult on homosuhted mehe ja naiste vaheliste suhetega võrreldes vägagi erinevad.

Esiteks, tõenäosus, et homoseksuaalid elavad mingisuguseski pühendunud suhtes, on tavaliste inimestega võrreldes oluliselt madalam. California Ülikoolis 2006. aastal läbiviidud uuringuga tuvastati järgmist:

“Leidsime, et naissoost homoseksuaalid ning veel enam meessoost homosek- suaalid elavad palju vähem tõenäoliselt pühendunud suhtes kui heterosek- suaalse orientatsiooniga naised ja mehed. Ehk kõige silmapaistvam avastus on samaaegselt ka kõige lihtsam: enam kui pooled homoseksuaalidest mehed (51%) ei ela püsisuhtes. Võrreldes heteroseksuaalse orientatsiooniga naiste (21%) ja meestega (15%) on see number üpris rabav.”

Teiseks, isegi püsisuhtes elavad homoseksuaalid (eriti mehed) on oma partnerile palju tõenäolisemalt truudusetud.

* Ühe Hollandis läbiviidud uuringuga, mis avaldati AIDS-i uuringute ajakirjas, tuvastati, et nö püsisuhtes olevatel homoseksuaalidest meestel oli aasta jooksul keskmiselt ka kaheksa muud seksuaalpartnerit.52

* Ühe Kanadas läbiviidud uuringu kohaselt tunnistas vaid 25% rohkem kui aasta väldanud püsisuhtes elanud homoseksuaalidest meestest, et nende suhe on monogaamne. Uuringu autorid selgitasid seda, öeldes et “geikultuur lubab meestel otsida erineva ... vormiga suhteid väljaspool monogaamsust, mida heteroseksuaalse suundumusega inimesed peavad normiks."

2005. aastal teadusajakirjas Sex Roles avaldatud uuringuga tuvastati, et 40,3% homopartnerluses elavatest ja 49,3% väljaspool homopartnerlust elavatest homo- seksuaalidest olid leidnud, et teatud tingimustel on püsisuhtevälised seksuaalsuhted sobilikud ja vastuvõetavad. Võrdluseks leidis vaid 3,5% abielus meestest ja naistest, et seksuaalsuhted väljaspool nende abielu on teatud tingimustel vastuvõetavad.

Kolmandaks näitavad uuringud, et homosuhted on lühemaajalised ja palju vähem tõenäoliselt elukestvad kui mehe ja naise vahelised paarisuhted (eriti abi- elud). Ühes 2005. aastal avaldatud artiklis on tsiteeritud laiaulatuslikku ja pikema ajaperioodi vältel läbiviidud uuringut, mille kohaselt on homopaaride lahkumi- nek konkreetse perioodi vältel meeste puhul rohkem kui 3 korda ja naiste puhul rohkem kui 4 korda tõenäolisem kui abielupaaride puhul.55

Neljandaks on tõsi ka see, et homosuhetes on oluliselt kõrgem lähisuhte vägivalla määr kui meeste ja naiste vahelistes suhetes, kusjuures eriti kõrge on vägivalla määr meessoost homoseksuaalide vahelistes suhtes.56

Lisades kõigele eelnevale ka homosuhete tervisekahjulikkuse, mida on kä- sitletud juba eelmistes punktides, nähtub, et väide, nagu oleks homosuhted oma iseloomult normaalsetele meeste ja naiste vahelistele suhetele kvalitatiivselt väga sarnased, on tühipaljas müüt. Paljuski just sellele väitele rajaneb homoaktivistide nõudmine, et ka homosuhetele antaks õiguslik tunnustus perekonna ja abieluna. Aga nagu juba öeldud, puudub nende väidetel faktiline aluspõhi.

*

ja minu vastus:

lp hr Kaitskem Üheskoos Perekonda ( :) vabandust, ma ei tea, kas te olete Varro Vooglaid või Markus Järvi või keegi teine), ma ei arva, et ilma oma kooselu registreerimata ei ole võimalik hooramisest hoiduda või et see on raskendatud. ma lihtsalt arvan, et ametliku kooselu idee on "hooramisele" vastupidine. (lisaks pean muidugi ütlema, et "hooramine" ei ole minu kõnepruuk, kasutan seda vaid suhtluse mugavuse pärast.)

mis puutub sellesse bukletti - see teadusartiklitega argumenteerimine on muidugi kahe otsaga asi, sest eks on võimalik leida uurimusi nii ühe kui teise vaatepunkti toetuseks. kammisin siiski läbi selle lõigu bukletist ja võin seda kommenteerida vaid nii:

* inimestele, kes ei ela püsisuhtes (nt nood 51% homomehi), ei olegi kooseluseadust vaja, nii et see näitaja ei mängi antud arutluses rolli. Charles Strohmi uuring, kust see number on võetud, on leitav siit - http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=1862320

(Strohm on kirjutanud ka samasooliste kooselude püsivusest võrreldes heterokooseludega - http://papers.ccpr.ucla.edu/papers/PWP-CCPR-2010-013/PWP-CCPR-2010-013.pdf , samuti samasooliste kooselude seadusliku tunnustamise mõjust nende inimeste tervisele ja heaolule - http://www.researchgate.net/publication/228217483_The_Effects_of_Legally_Recognizing_Same-Sex_Unions_on_Health_and_Well-Being )

* Hollandi AIDSi-uuringute ajakirjas avaldatud uurimuse metodoloogiliste vigade kohta vt http://www.boxturtlebulletin.com/Articles/000,003.htm

* Kanada uuringu kohta ei õnnestunud vähemalt bukletis antud viite põhjal (Ryan Lee artikkel ajalehes Washington Blade) netist originaaluurimust leida, seega ei mõista kommenteerida. (ei vaidlusta)

* kui kooselu- või abielupaar praktiseerib vastastikusel kokkuleppel püsisuhte väliseid seksuaalsuhteid, on see minu meelest küll puhtalt nende eraasi. arvestades, milline on abieluväliste suhete tegelik statistika (eri hinnanguil 30-60% abieludest), saab siit vaid järeldada, et tavapärases heteroseksuaalses kooselus tehakse seda oma partneri eest reeglina salajas. siinkohal on viidatud Sondra Solomoni jt artiklile, täpsustada tuleb, et protsendid 40,3 ja 49,3 käivad gay-meeste kohta, lesbide puhul on vastavad numbrid 5,3 ja 5,0. artikkel ise on huvitav ja põhjalik, pakub numbreid nii homokooselu vastastele kui pooldajatele (muuseas nt seda, et heteronaistel on reaalseid püsisuhte väliseid seksuaalsuhteid rohkem kui lesbidel). artikkel on loetav aadressil http://cupplesstudy.paloaltou.edu/publications/Solomon%20et%20al.%202005.pdf

* Lawrence Kurdeki artikkel (millele viidatakse väite juures, et homopaaride lahkuminek on 3-4 korda tõenäolisem) pole täismahus tasuta loetav, kuid artikli resümeest paistab, et tema järelduste kohaselt toimivad samasooliste kooselud sama hästi kui heterokooselud http://www.jstor.org/discover/10.2307/3600164?uid=3737920&uid=2129&uid=2&uid=70&uid=4&sid=21104640090293

* vägivalla määra juures viidatakse Cochrani ja Cauce'i artiklile, millest ma samuti pääsen vaid resümeele ligi - artikli põhiteema on narkoprobleemid, siin räägitakse sellest, et homoseksuaalide narkoprobleemid on tõsisemad kui heterotel, aga kui artiklis on juttu lähisuhtevägivallast, siis on kindlasti valimiks narkoprobleemidega inimesed, mitte homoseksuaalid üleüldse. http://www.journalofsubstanceabusetreatment.com/article/S0740-5472%2805%2900246-1/abstract

*

ühesõnaga - andmeid kasutatakse moonutatult ja paistab välja, et Varro Vooglaid pole kindlasti enamiku viidatud allikatega otse tutvunud, vaid ilmselt võtnud need üle teistest tema enda bukletiga samalaadsetest materjalidest (nt kui guugeldada sedasama Ryan Lee artiklit gay-ajalehes Washington Blade, siis kõik vasted viitavad traditsioonilise perekonna kaitsjate agitatsioonimaterjalidele, algteksti pole võimalik netist kätte saada - seda viidet kasutatakse muutumatul kujul homovastaste hulgas lihtsalt automaatselt üle võetava meemina). kui Varro Vooglaiu bukletti kaitstaks bakalaureuse- või magistritööna, siis kukuks see läbi, sest see ei kannataks kriitikat viitamise usaldusväärsuse ning alusmaterjalide põhjal järelduste tegemise koha pealt, mis on akadeemilise taustaga inimese puhul - Varro Vooglaid on kahe ülikooli taustaga juuradoktorant ning õppejõud - üsna hämmastav. (väljend "ei kannata kriitikat" saab leheküljelt bännimise valgel muidugi oma tähendusvarjundi.)
selle ühe peatüki põhjal võib teha oletuse ka kogu bukleti kohta.

kokkuvõtteks: vastus pealkirjas esitatud küsimusele - tuleb tutvuda viidatud alusmaterjaliga. Varro Vooglaiu buklett viitab küllaga materjalidele, mille põhjal saaks Varro Vooglaiu enda seisukohad ümber lükata.



ps. õienduseks. see konkreetne kommentaar ei olnud minu lehelt eemaldamise põhjuseks, see pärines 31. augustist ning sellele järgnes küll privaatne palve sel lehel kriitikat mitte esitada - nii et ma olin hoiatatud (ning Varro Vooglaiule kannatlikkuse eest isegi omal moel tänulik). väljaviskamine tuli nädal hiljem.
Varro Vooglaid põhjendas blokeeringut nii: "Minu hinnangul on see, et Te üritate koos hr Jüristoga pookida inimeste seisukohaväljendustele külge mingit anti-semiitlikku stigma, alatu ja madal." sellest jääb minu argumentide kohta vale mulje. ma olen küll mõnikord varem juhtinud tähelepanu sellel lehel leidunud antisemiitlikele kommentaaridele ja minu heameeleks on moderaatorid need ka eemaldanud, aga antud juhul ei tahtnud ma kuidagi nõustuda ühe kommentaariga, mis kõlab nii: "ajaloost teame tõepoolest ka palju karme näiteid homode kohtlemisest ja meile tundus see kogu aeg ülekohtusena, me arvasime ja uskusime, et homodki tahavad rahulikku elu ja pole justkui milleski süüdi, võib-olla ei ole ka, siin ei ole ühest vastust, kas homod on süüdi, see oleneb, kuidas homoseksuaalsust diagnoosida, aga tundub olevat siiski ühene vastus selles osas, et avalikku homoliikumist tuleb kõvasti piirata terve ühiskonna kaitseks, ajaloost tuntud karmus pole olnud lihtsalt niisama, see on olnud hädavajadus. Ühiskond ei saa normaalselt eksisteerida, kui ta lubab oma normaalsust kellelgi pidevalt ja karistamatult närida." lisaks võrdles seesama inimene olukorda, kui Eestis kooseluseadus vastu võetaks, holokaustiga - võrdlus, mis tekitas hämmingut ja küsimusi, kas see inimene ikka mõistab holokausti olemust. kindlasti aga ei süüdistanud ma toda inimest antisemiitluses, vaid selles, et ta õigustab minevikus toimunud homoseksuaalide represseerimist. nüüd on see siis õiendatud.