et olla vähegi teadlik poliitikahuviline, võtsin kätte ja vaatasin, millised on Riigikokku kandideerijate kultuuripoliitilised programmid. muidugi on see mõnevõrra korporatiivne lähenemine, sest tegelikult oleks pisut veider lähtuda potentsiaalse valijana mingitest tsunftihuvidest (ma usun küll, et eesti kultuur on Eesti riigi olemasolu peamine eksistentsipõhjendus, samas näib mulle, et mõnikord kasutatavad kultuuriinimesed seda tõsiasja oma arrogantse enesekesksuse õigustamiseks), oluline on ju ka üldine maailmavaade, ehk olulisim on ehk hoopis jälgida, kuidas ühel või teisel erakonnal on lood ligimesearmastuse põhimõttega.
aga ikkagi, vähemalt mingi pildi see ikkagi annab, vähemalt on edaspidi hea vaadata, kas noid kultuuripoliitilisi põhimõtteid hiljem ka täidetakse. ei hakka neid analüüsima, tekitan lihtsalt väikse andmebaasi netis leiduvast, ja järjestan nad pikkuse järjekorras - kes kui pikalt on kultuuripoliitikast rääkinud.
IRLil nagu partei üldprogrammi polegi, selle asemel on neil kodulehel 2007. aasta valitsusliidu programm, kus minu üllatuseks puudutab kultuuri ainult üks lause palgapoliitika peatükis kõrgharidusega kultuuritöötajate palgatõusu kohta. on küll omaette peatükk hariduse ja teaduse kohta, mis äärtpidi kultuuri puudutab. see-eest on IRLi valimisprogrammis põhjalik kultuuripoliitika peatükk pealkirjaga "Looming ausse, kindlustunne kultuuritegijatele".
Reformierakonna üldprogramm pärineb aastast 2005 ja seal on peatükk "Kultuur ja sport". nüüdses valimisprogrammis on aga peatükk "Eesti Põhjamaade tiigriks! Kuidas? - Eestimaa, kultuurimaa".
Keskerakonna 2005. aastast pärit üldprogrammis on kultuuripoliitika peatükk ja nende nüüdses valimisplatvormis peatükk "Terves vormis ergas sisu".
sotside üldprogramm aastast 2003 sisaldab kultuuri peatükki, mille alla kuulub ka sport ja teadus, samuti on kultuuri peatükk nende valimisprogrammis.
Rahvaliidu 2007 vastu võetud programmis on peatükk "Kultuur, avalikkus ja sport" ning nüüdses valimisprogrammis on peatükk nimega "Kultuur vajab nii moraalset kui ka rahalist tuge".
Vene Erakonnal valimisprogrammi pole, nende põhiprogramm näib samuti juba üsna ammune (2002?), selles on peatükk "Vene rahvusvähemuse kultuur".
rohelistel valimisprogrammi ei näi olevat, 2009. aasta üldprogrammis on kultuuri peatükk.
kristlikud demokraadid valimisprogrammis kultuuri ei puuduta, 2007. aasta üldprogrammis on aga mõned põhimõtted.
üksikkandidaat Valdo Paddar esindab pisikest parteid nimega Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, mis on oma leheküljele üles riputanud päris põhjaliku "Agenda 2011-2013", mis on liigendatud ministrikohtade järgi, sealhulgas mõistagi Paddari kui kultuuriministri tegevuspõhimõtted.
Iseseisvuspartei üldprogrammis on mõned laused kultuuripoliitika kohta.
ülejäänuil midagi sellist pole, üllatuslikult ka mitte helmeetikutel (kontrolli ka siit); poolik ja täiendamisel on praegu Anti Poolametsa programm.
pilt "Eesti kunsti ajaloo" 2. köitest - 1931. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonnas. ses mõttes mulle oluline pilt, et siin on korraga peal kaks meest, kelle peast on välja tulnud ruum, milles veetsin oma lapsepõlve - keskel istub õppejõud Artur Perna, Abjast pärit ja Riias õppinud mees, üks esimesi kutselisi eesti rahvusest arhitekte, kelle kavandatud maju on Tallinna kesklinnas omajagu (tuntuim ehk see hiigelmaja Sõpruse kõrval, kus asub muu hulgas ka Valli baar, aga ka nt Raua tänava kool, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium). Eesti Vabariigi ajal ta enam uute suundadega eriti kaasa ei läinud, jäi pisut kinni sõjaeelse juugendimaitselise laadi juurde, nii et mõjus mõnevõrra vanamoodsana. Viljandisse projekteeris 20ndail ta mitu kõrge katusega üürimaja, millest ühes möödusid minu esimesed 12 eluaastat:
ülemisel pildil õpilaste hulgas - vasakult esimene - on aga Ott Puuraid, kes oli praktikal Soomes Aalto juures, oli seejärel 30ndail Tartu maakonnaarhitekt, sõja järel pikemat aega Viljandi rajooni peaarhitekt. Tallinnas on tema tehtud nt Roosikrantsi 8b, tema projekti järgi on taastatud Viljandi Maagümnaasiumi hoone ja Põltsamaa kirik ning ta on teinud Põltsamaa generaalplaani ja Viljandi Paala linnaosa detailplaneeringu. samuti tegi ta Viljandis paljude eramajade projektid (mõned ka Tartus), sealhulgas meie uue maja. mäletan, kuidas käisime koos isaga vana Puuraidi juures projekti arutamas, Puuraid elas järve kaldanõlval, kabineti vaade oli järvele, kabinet oli hämar, ainus valgus oli laualamp, Puuraid ise istus laua taga, kongus nina ja valgete puhmas kulmudega kõhn mees. sealt see maja tuli. huvitav, et mul oli meelde jäänud, et see oli too suur vanaaegne vahvärkmaja järvenõlval -
eks meil kõigil kummitab mõnikord mingi muusika peas. üks asi on, kui see juhtub millalgi päeva jooksul - ikka jääb kõrvu mingi viisijupp, mis ei pruugi isegi meeldida, aga tal on mingid konksud, kidad, õnarused, mis parajasti aju külge kinni jäävad. olen aga tähele pannud, et vahel - ja nüüd võin öelda, et sagedamini, kui ma arvasin - kummitab muusika peas kohe pärast ärkamist, otsekui oleks selle unest kaasa võtnud. tihti on ta üsna märkamatu, aga kui hakkad selle järgi hommikukohvi tehes ümisema, siis paned tähele. otsustasin hakata sihilikult jälgima oma ärkamisjärgseid kummitajaid - pidi olema ettevaatlik, et mitte endale sisendada mingeid juppe, oli vaja vaid hetkeks kuulatada, kas mõtete tagusest taustast kostab mingi muusika, korraks seda riivata, mitte jääda urgitsema, sest siis juba hakkad endale midagi sisendama. tegin seda pisut üle aasta, ülemöödunud jõuludest nüüdse jaanuari alguseni.
põhimõtteliselt jagunevad need kummitajad kolmeks. kõige suurem hulk oli ikkagi selliseid asju, mida olin ise tahtlikult eelmisel päeval või paar päeva varem kuulanud. teiseks olid nood takja moodi lood, mis jäid külge tahtmatult, samuti peamiselt eelmisest päevast, kuuldud möödaminnes raadiost või telekast. neid võib siis nimetada viimatiste päevade järelkajadeks. kolmas, kõige huvitavam liik kummitajaid on aga sellised, et neid olin ärkvel kuulnud üsna ammu või ei mäletanudki, millal neid viimati kuulnud olin, igal juhul polnud nad viimaste päevade kajad - need on siis kõige "sügavamalt" tulnud, kuskilt aktiivmälu tagusest hoidlast juhuslikult esile kerkinud. siin on igasugust - meeldivaid, ebameeldivaid ja ükskõikseks jätvaid lugusid.
* Halina Kunicka loo "Orkiestry dete" refrään (sain alles nüüd otsides teada, mis lugu see on, seni oskasin seda identifitseerida vaid kui üht juppi "Nu pogodi" taustamuusikast - alates 1:33 ja 8:10):
* Zbigniew Preisneri loo "L'Amour Au Premier Regard" refrään (Kieslowski "Punase" soundtrackist):
* Heino Seljamaa "Leopoldi laul" (ja ime küll, ma olin suuteline selle sõnasõnalt meelde tuletama, vaatasin seda saadet omal ajal andunult iga jumala reede õhtu)
* "Internatsionaali" salmiosa teine pool (5.-8. rida):
* "Tinasõduri" multifilmi "Jaa, mu kullake, jaa, ei, mu kullake, ei" - lapsepõlves näidati seda muidugi dubleerituna ja laul oli eesti keeles; minu üllatuseks pärineb film juba aastast 1959 (ja seda vaadates imestad, kui täiskasvanulikke traumasid käsitles nõukogude multifilmikunst võrreldes praeguste multikatega); see laul kummitas kaks hommikut järjest:
* mingi hoogne orkestrijazz 60ndate lõpust, mis on meelde jäänud kunagi 90ndate keskel kassetile lindistatud Saaremetsa "Vibratsioonist" ja mis olevat olnud mingi sellise filmi soundtrack, kus nahkkostüümis naisvampiirid sõitsid kiirete autodega ringi, muusika autor olevat keegi hollandlane ?van Roegen? - Jerry van Rooyen (vt kommentaari), internetist üles leida ei oska.
* see lugu, mille refrään on "aitsimm aitsimm aiahhahhahaa, aitsimm ai ruudi ralla" läbisegi mingi komponeeritud uminaga, milles suutsin pärast otsimist identifitseerida Keeduse "Georgica" soundtracki loo "Prooimion" (helilooja Ariel Lagle)
* Enya "Orinoco Flow":
* Bob Marley "I Shot the Sheriff":
* "Saa vabaks, Eesti meri" salmiosa algus ("Meil merevood on vabad..."):
* mingi üldistunud Julee Cruise'i häälevoog, mida ei osanud taandada ühelegi konkreetsele loole:
* Apelsini "Vana lokomotiivi" refrään (see lugu on mind kummitanud juba lapsena, mäletan küll, kuidas poisina see "heiheiheitulejaama, võta kaasa tromboon" peale tükkis):
* Sabrina "Boys Boys Boys" refrään:
* Els Himma "Üksinduse aeg" (kusjuures kummitas nii, nagu oleks refräänis rida "nukrus kui turm", mida seal tegelikult pole); suurepärane lugu imho, Rannap mõistagi:
* Mati Nuude "Vastutuul tõusuteel" (lugu, mis kuulates eriti pinget ei paku, aga mille refrääni taban end aeg-ajalt ümisemas ilma teadvustamata, mis lugu see on):
* Gene Kelly "I'm Singing in the Rain" (taas üks püsikummitaja ammust ajast):
* Marju Länik "Ükskõik":
* Valgre "Peagi saabun tagasi su juurde":
* Olav Ehala "Võta mind lehtede varju" (netis ei leidu).
* "Aeg annab kõik ja kõik ta võtab ka" (siin Ivo Linna esituses, aga kummitas pigem mingi naisansambli saundiga):
* jazztrompeti mängitud motiiv "taa-dat, tadaa, taa-dat, tadaa", mis meenutas Miles Davist, aga mida ei suutnud identifitseerida.
* Vaiko Eplik "Sul on imelik lööve" refrään:
* "ikka ikka lõuna poole, kus Egiptimaa", kusjuures tean, et mulle pole see mällu jäänud kuskilt koolitunnist, vaid Friday's Deali laulu "Kured läinud, kurgid läinud" algusest (kes ei tea, mis on Friday's Deal, soovitan järele uurida, eriti 90ndate kraam).
* Heidy Tamme "Soovin sulle rõõmurikkaid jõule" refrään (netis pole saadaval) - mitte jõuluaegne kummitaja, vaid novembri algupooles.
* Ruja "Kalossid" (pole netis saadaval, üks nende 80ndate alguse poplugu)
* Tshaikovski "Luikede järve" teema (väga sobilikult 31. detsembri hommikul)
vat nii. oli ka mõnikord juppe, mille päritolu ei osanud arvata. mida sellest kõigest järeldada, ei tea. kõike seal peas ka leidub. väheste kohta võin öelda, et nad tulid otse unest kaasa, pigem on see vist nii, et mingi unest kaasa tulnud rütmika või abstraktne faktuur otsib just ärganud ajust endaga haakuva struktuuri ja hakkab seda mängima. tunneks ma muusikateooriat, vaataksin, kas miski neid kummitajaid struktuuri poolest ühendab, ja kui keegi teine fikseeriks nt aasta jooksul selliseid lambist tulnud ärkamisjärgseid kummitajaid, oleks huvitav võrrelda. aga kes see viitsiks. kindlasti on sellel midagi pistmist hittide tegemise nippidega.
lõpetuseks üks tore klipp Austraalia naljabändilt Axis of Awesome, kes ongi avastanud ühe lihtsa hititegemise nipi:
Postitused
