27.2.08

ashoura tsiviliseeritud kujul

autor Piret Räni

ashoura


sain eile teada ühest rituaalist, mida šiiidid teevad igal aastal Ashoura pühal, et mälestada imaam Husseini tapmist 680. aastal Karbala lahingus - sellest sündmusest sai alguse sunniitide ja šiiitide lõhe. nimelt kuulub mälestusrituaalide hulka nugade ja mõõkadega endale pähe löömine või lõikamine. rituaal pole küll päris üldtunnustatud, osad vaimulikud mõistavad selle hukka, sest Koraan keelab enesevigastamise; ometi seda tehakse, ja mõnel pool, nagu nt Liibanonis, isegi avalikult linnatänavail (teisal kuulub see pühamus toimetatavate siseringiriituste hulka). rituaali viiakse läbi ka poisslaste peal. siin pildi peal on üks India moslemipoiss pärast Ashoura-püha rituaali; teise pildi peal on Liibanoni tüdruk, kes katab oma kõrvad, et mitte kuulda naistehulga reaktsioone imaam Husseini tapmise lugu kuulates.

16.2.08

in hoc signo vinces ehk gott mit uns




lisan siia linkidesse viite Vahuri blogisse, kus ta on jälginud vabadussamba ümber käivat arutelu. loodetavasti täiendab ta seda edaspidigi.

siin piltidel on kavandatav vabadussammas ning Raffaeli fresko "Risti nägemus", mis asub Vatikanis - see kujutab risti kui militaarse kristluse tähistaja tekkehetke (millest algas ka kristluse muutumine Rooma riigiusuks), kui keiser Constantinus Suur - õigeusu kirikus Püha Konstantin - sai aastal 312 enne Mulviuse silla lahingut nägemuse: nägi taevas risti ja kuulis öeldavat "selle märgiga võidad"; öösel nägi ta samasisulist und. lahingus võitiski ta oma põhirivaali Maxentiust ning saavutas sellega võimu Rooma impeeriumi lääneosa üle (seni valitses ainult idaosa). sellesama Constantinuse järgi nimetati ka Konstantinoopol (ja muuseas ka minu vanavanaisa Kontsi). pärimuse järgi käskinud keiser seejärel Rooma paigutada enda monumendi, rist üles tõstetud paremas käes ja juures kiri: "selle Lunastaja ristiga, vapruse tõelise tunnismärgiga, päästsin ja vabastasin ma teie linna türanni ikkest". monumenti ennast pole säilinud, kuid seda võib niisiis pidada meie vabadussamba esiisaks. monument olevat olnud umbes 13 meetri kõrgune (ehk siis poole väiksem kui meie vabadussammas).
legendid räägivad ka, et pärast seda sündmust läks Constantinuse usklik ema Helena Jeruusalemma ning leidis seal üles tõelise risti, millel Kristus suri (nn crux vera). väidetavad tükid sellest ristist levisid reliikviatena kogu keskaja jooksul üle kogu Euroopa, tänapäeval säilitatakse neid tükke nii Kreekas, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Prahas kui Belgias, ehk mujalgi (muuhulgas nt Notre Dame'is ja Pisa katedraalis), üks Etioopia klooster väidab end omavat risti põikpuu paremat poolt. Notre Dame'is säilitatakse ka väidetavat naela Jeesuse ristilöömisest; ühe legendi järgi kasutati Jeesuse ristilöömise naelu Constantinuse kiivri ja hobuseratsmete valmistamisel (et täide viia Sakarja 14:21 ennustus). tänapäeval säilitatakse reliikviatena erinevais Euroopa paigus kokku üle 30 sellise naela.

1.2.08

see, too ja muu - zen-budistlik koan