orkestraad

kõlagu sireenid ja möiraku masinad - ALEKSEI GASTEV on eesti keeles ilmunud!

see mida kuulete (kui kuulate), on vene avangardse helilooja ning nõukogude helifilmi ühe pioneeri Arseni Avraamovi suurteos “Vabrikuvilede sümfoonia” (Simfonija gudkov), õigemini selle uueaegne rekonstruktsioon. teos ise on algupäraselt mõeldud esitamiseks kogu linnas tõeliste vabrikuvilede, vedurivilede, autosireenide, kahurite, lennukite, kuulipildujate, tornikellade, puhkpilliorkestrite ja kooride poolt, lisaks selleks spetsiaalselt auruviledest ehitatud instrument nimega "Magistral". ning tõepoolest seda ongi laivis esitatud kahel korral - 1922 Bakuus ja 1923 Moskvas; käesoleva aasta 29. mail esitati seda Peterburis helilooja Sergei Hismatovi tehtud elektroonilises versioonis kaheksa Peeter-Pauli kindlusse laiali paigutatud kõlari kaudu (see, mis siin kõlab, pole seesama, selle tegijaid ma ei tea).

"Vabrikuvilede sümfoonia" on loodud otseselt Aleksei Gastevi mõjul, kuna Avraamov oli ise suur Gastevi austaja, tsiteeris Gastevit rohkelt oma muusikateoreetilistes kirjutistes, muuhulgas ka Gastevi "Orderipaki" kuuendat orderit:

Aasia - kõik noodil re.
Ameerika - akord kõrgemal.
Aafrika - si-bemoll.
Raadiokapellmeister.
Tsükkeltšello - soolo.
Mööda neljakümmet torni - poognaga.
Orkester piki ekvaatorit.
Sümfoonia piki 7. paralleeli.
Koorid piki 6. meridiaani.
Elektrikeeled maa keskpaiga külge.
Hoida maakera muusikas neli aastaaega.
Kõlada orbiidil 4 kuud pianissimo.
Teha neli minutit vulkaanfortissimo't.
Katkestada nädalaks.
Kärgatada vulkaanfortissimo-crescendo's:
hoida seda vulkaanpoolaasta jooksul.
Lasta see nullini.
Pöörata orkestraad ümber.

nii et tegu on Gastevi raamatu algupärase ja loomupärase soundtrackiga.

1943 tegi Avraamov Stalinile ettepaneku ümber vahetada Nõukogude Liidu hümn; klassikalise harmoonia asemel pidi selles kasutatama nn ultrakromaatikat, helisüsteemi, mille Avraamov oli ise leiutanud ja mille aluseks on 48 noodist koosnev helirida. kuna Avraamov tegeles ka inimkõne sünteetilise jäljendamise uurimisega, pidi Nõukogude hümni laulma sünteesitud Majakovski hääl. Avraamovi ettepanekud ei leidnud loomulikult mõistmist.
kahjuks ei jaga ma muusikalistest mõistetest eriti palju, soovi korral võib Avraamovi põhilisi muusikateoreetilisi seisukohti ning pikemat käsitlust ta sümfoonia kohta lugeda vene varase elektroonilise muusikaga tegeleva Theremin-Tsentri leheküljelt. igal juhul pidas ta bachilikku tempereeritud helisüsteemi eksituseks ja inimeste muusikaliste võimete kuritegelikuks piiramiseks; 1920. aastail tegi ta Nõukogude riigi kultuurijuhile Lunatšarskile isegi ettepaneku hävitada või ümber ehitada kõik klaverid.
Doni kasakate hulgast pärinev Avraamov polnud niisama kummaline mees, vaid muusikateoreetik ning akustikateadlane, unustatud geenius, kes juba tsaariajal mõtles heli tehisliku sünteesi üle ning kes juba 1930. aastail tegeles praktikas elekroonilise helisünteesiga ja süntesaatorite loomisega. tema helilooming on "konkreetse muusika" ja spektraalmuusika, aga ka 1960. aastatel Läänes esile kerkinud elektroonilise muusika eelkäija.
Avraamovil olnud 11 last ning suur osa tema enda tehtud eksperimentaalsalvestistest olevat ta lapsed lihtsalt hävitanud, kuna lindid võtsid hästi tuld ning olid sobilikud poisikeste püromaanlike mängude jaoks. mõned salvestised on siiski säilinud.
ka siit võib seoses ühe näitusega lugeda nii Avraamovi kui ka muu sõjaeelse vene elektroonilise muusika kohta (nt kolhoosi "Gigant" partorgist Štrjaninist, kes leiutas 1932. aastal 23-keelelise elektrikitarri!)

hõisaku see sümfoonia siis nüüd Gastevi raamatu ilmumise puhul. raamat ise valmis gastevliku efektiivsusega - veel kaheksa kuud tagasi ei teadnud ma Gastevist midagi, hakkasin teda lugema ja ajaviiteks tõlkima, lõpuks oli tekste kogunenud nii palju, et kevadel pakkusin neid katseks Loomingu Raamatukogule - ning näkkaski, käsikiri võeti vastu; juulis kaks nädalat intensiivset toimetamistööd (Triinu Tamm on tore toimetaja) ning siin ta on. kuna alguses oli mõte teha väiksem Gastevi-valik Ninnikusse, siis oli saatesõna lõppu plaanitud ka väike valik Gastevi-linke, millel aga raamatus polnud mõtet; lisan need nüüd siia:
http://www.odinvopros.ru/lib/gastev_01.php?mode=1&id=0#0 - lõike raamatust “Töölislöögi poeesia”
http://futurum-art.ru/autors/gastev.php - “Orderipaki” originaaltekst
http://ruslit.ioso.ru/gastev.htm - varaseid luuletusi
http://www.aptechka.agava.ru/statyi/teoriya/manifest/proletcult1.html - viimane osa “Proletaarse kultuuri tendentsidest” ja muid Proletkulti programmtekste
http://www.pseudology.org/people/Gastev_AK.htm - Gastevi elukronoloogia
http://serafim.msk.ru/index.php?lan=0&module=193 - Gastevi nurk almanahhis “Krasnõi Serafim”
http://slawkenbergius.blogspot.com/2008/09/alexey-gastevs-post-futurist-imaginary.html - kommentaar NYs resideeruva Greg Afinogenovi blogis
http://www.languagehat.com/archives/002967.php - Gastevi kui Proletkulti tegelase tutvustus
http://minaev.blogspot.com/2007/12/alexey-gastev.html - veel üks blogikommentaar Gastevi kohta
http://www.elitarium.ru/2004/04/08/kak_nado_rabotat_pamjatka_sovnarkoma.html - Gastevi “Kuidas tuleb töötada” üks variante vene ärijuhtimiskoolituse leheküljel
http://www.stulchik.net/ras.shtml?ras2203_1 - “Kuidas tuleb töötada” on paigutatud erootilise huumori kollektsiooni
http://www.world-art.ru/lyric/lyric.php?id=10365 - “Lefi” luuletaja Nikolai Asejevi pühendusluuletus Gastevile 1922. aastast
ja see ka - http://aaree.blogspot.com/2009/01/futurism.html - Gastev siinsamas blogis paaris tänapäeva futuristi Jacque Frescoga

siin pildil aga dirigeerib Avraamov "Vabrikuvilede sümfoonia" Moskva-ettekannet:



25. august. lisan mõned lingid raamatu kajastustele:
loterii
Peeter Helme Päevalehes
Mario Pulveri blogi
Jonah F. Mitchell Kriteeriumis (Gastevi ja Jüngeri võrdlus)
lisaks on seda mainitud Delfi Naistekas ning lisatud eestikeelse Vikipeedia anarhistliku kirjanduse loetellu

1. november. vahepeal on ilmunud ka arvustused Jackilt ja Jamesilt. tänud. ning üleeile, st 30. oktoobril, toimus Tartu Kirjanduse Maja Krüptis Veljesto luuleperformance, kus 11 inimest esitasid Gastevi tekste. et Gastev sellise möllu esile kutsub, seda poleks ma tegelikult julgenud oodata, kui teda tõlkisin.

mania citandi

möödunud nädala Sirbis ilmus mu suvejutt "Niivõrd nüüd". tahan õiendada ühe eksituse, mis on juhtunud tõenäoliselt keeletoimetuse või korrektuuri käigus.
lause Mihkel Raua raamatu kohta: "Kuid ometi on tal välja kukkunud raamat, kus nonde rollide vahelise ambivalentsuse poolt loodud lüngast paistab teatav taandamatu ja autentne minamuster, isiksus, kes ütleks midagi sellist (tsiteerin siin tema kirja Jan Kausile): „Jah, minu moraal on see, et nood ideaalid, mille kohaselt ma nooruses toimisin, viivad krahhini! Aga – ma ei kahetse midagi, sest minu enesega-leppimine tuleb mujalt kui oma nooruse eitamisest, ja osa selle enesega-leppimise jõust pärineb ka noist nooruses kogetud ekstaatilistest kogemustest”."

Mihkel Raud pole sellesisulist kirja Jan Kausile kirjutanud; see kujuteldav Mihkel Raua lause pärineb minu kirjast Janile, nii et lugeda tuleb "...tsiteerin siin oma kirja Jan Kausile...". tõenäoliselt tundus selline enesetsiteerimine kellelegi teksti toimetamisprotsessi jooksul liiga ajukas ning ta "rekonstrueeris" selle tervemõistuslikuks.

kui ma oleksin tahtnud olla veel rafineeritum, oleksin tekstile lisanud tegelikult viite Jan Kausi proosaülevaatele ning ennast Kausi kaudu tsiteerinud.

7. august. selle kirjutisega seoses vt lisaks ka Jaanus Adamsoni lisandusi (seda ja seda) koos minu ja tema kommentaaridega.