see on juba 5 aastat vana lugu vene räpparilt Ligalaizilt. tegin ka väikse reaaluse tõlke -
sündinud NSV Liidus, elanud SRÜ-s, oleme elus näinud piisavalt palju s...a et keelduda viletsusest ja vanglast meid juba alt ei vea, oleme sündinud NSV Liidus me oleme põlvkond, meil pole vahet raskused ja vaesuse võtame ja segame oma supi sisse siin olen mina, tutvu minu boršiga ma sündisin NSV Liidus ma olen põlvkonnast, kes sündis NSV Liidus kes olid oktoobrilapsed, pärast said pioneerideks kelle eest Kremlis hoolitses vanaisa Lenin komnooreks ma ei saanud, sest ajad muutusid nagu ta on korduvalt muutunud pärastki (ja varem) kõigepealt ehitame, siis tuleb kokkuvarisemine (mis edasi) liidud lagunesid, pered läksid lahku alguses nad juhendasid meid, siis jõid nad end täis järele jäime meie, sündinud kahe ajastu ristmikul lapsi õpetati koolis, et pole mõistet jumal et me oleme kõigist paremad, ülejäänud maailm on paha kui müüt kõnges, hakkas igaüks uskuma seda, mida oskas sündinud NSV Liidus sündinud NSV Liidus uskusime Kašpirovskit, Ljonja Golubkovi
Tšubaisi ja Mavrodit, meid jäeti paljana maha Afganistani polnud olemas, tuhanded ei hukkunud ajalooõpikuid ei kirjutatud ümber kord aastas ei pätsitud büste ega võetud neid pärast maha minu linna asfalti ei rõhunud tankid otsekui, otsekui oleksime unustanud, otsekui, aga me olemegi unustanud sündinud NSV Liidus, elanud SRÜ-s, oleme oma elus näinud piisavalt palju s...a et keelduda viletsusest ja vanglast meid juba alt ei vea, oleme sündinud NSV Liidus me oleme põlvkond, meil pole vahet raskused ja vaesuse võtame ja segame oma supi sisse siin olen mina, tutvu minu boršiga mind ei vea alt, sest ma sündisin NSV Liidus see on meie minevik ta on selline punane, samasugune nagu minu veri kõik pidi olema ühetasa, ei kaugemale, ei kõrgemale midagi ma ei kuule, ei räägi, ei kuule minu eest otsustatakse, nemad seal teavad paremini nad põmmutavad seal kosmost rakettidega ja aastad lendavad mööda, sajandid sulavad ehh miks rahvas küll nõnda oleskleb tsaari pole neil peas, tsaar on neil Kremlis pudel käes ja ilma ideeta homse päeva kohta nii elada pole mulle mokka mööda, meie hõim valib rohelise tule ideoloogia ei räägi minust, mind on vaja seal, kus on minu perekond minu sõbrad ja minusugused vabadus – kas tead seda sõna, millesse usun mina ma olen noor ja elan omal maal tean ise, mida mulle kõige rohkem vaja me ei sõdi enam nende sõjas