28.1.09

uni

inglise prerafaeliidi John William Waterhouse'i maal "Uni ja tema poolvend surm" (1874)

tänaöine uni. ei mäleta enam une sisu, kuid asja point oli selles, et pidin unes häält tegema - kas kedagi äratama või niisama millestki häälekalt märku andma, justnagu tegingi seda, kuid siis sain aru (une sees), et tegelikult on see ju praegu ainult unemõte, mõte hääle tegemisest, mõte, mis markeerib mu häälitsemist, mitte häälitsemine ise. püüdsin siis tegelikku häält teha (ikka veel unes), pingutasin mitu korda, lõpuks tuligi päris-hääl, aga see oli juba päris-päris-hääl, sest selsamal hetkel ärkasin selle peale, et olin läbi une häälitsenud. esimene mõte pärast ärkamist ja enne olukorras orienteerumist oli “kes see siin häälitseb mu toas keset ööd”, siis sain aru, et ma ise. uinusin minuti jooksul uuesti.


Niisiis, une paratamatust ei tingi öö, vaid midagi muud … uni ei ole väsimuse tagajärg, isegi kui tegu oleks erilise “närviväsimusega”, nagu paljud arvavad.
Vaatlused näitavad, et uni ilmub kui eriline tung, kui eriline vajadus. …
Tung magada ei ole midagi passiivset, vaid aktiivne tung - organism ei allu unele nagu jõuetusele, vaid püüdleb selle nagu tegevuse poole. Mitte vastupandamatud välispõhjused ei tõuka inimest magama, vaid sisemine vajadus sunnib teda üle minema “elu teise olekusse”.
Vastsündinu magab peaaegu pidevalt. Järk-järgult kooruvad sellest põhilisest uneseisundist üksikud ärkveloleku puhangud, algul lühikesed, mõni kord ööpäeva jooksul, hiljem üha pikemad. Need ärkveloleku laigud laienevad aja jooksul, sulavad ühte ja 6-7 aasta vanuses kujuneb välja terviklik päevane ärkvelolek, kestusega umbes 12 tundi. Nooruses kestab see 14 tundi, täiskasvanuna 16-17 tundi ja vanaduses veelgi rohkem.
Sellest võib järeldada, et ärkveloleku seisund on midagi sekundaarselt kujunenut, et elu primaarne olek on uneseisund. Ärkvelolek ilmus selgel kujul alles loomariigis - kui see olek üldse esineb taimedel, siis nähtavasti väga ebaselgelt.
- Nikolai Pärna, “Rütm, elu ja looming”

Unetust konstitueerib teadvus, mis ei lõpe ära - see tähendab, et pole enam mingit teed taandumiseks ärkvelolekust, milles püsitakse. Ärkvelolek ilma lõputa. Hetkest, mil ollakse sinna köidetud, kaob algus- või lõpp-punkti mõiste. Olevik on mineviku külge sulanud, on täielikult selle mineviku pärand: miski ei uuene. Aina sama olevik või sama minevik kestab. …
Ma iseloomustan il y a’d [umbisikulist “on-olemas”] … ärkveloleku kaudu, milles puudub unne naasmise võimalus. See tähendab, ärkvelolek ilma pelgupaigata mitteteadvuses, ilma võimaluseta taanduda unne kui privaatsesse valdkonda. See olemine ei ole iseeneses [en-soi], mis on juba rahu; see on just nimelt ise puudumine, ilma-iseta [sans-soi]. Olemist võib iseloomustada ka igaviku mõiste kaudu, kuna olemine ilma olevata on ilma algpunktita. Igavene subjekt on contradictio in adjecto, sest subjekt on juba algpunkt. …
Hamlet on teispool tragöödiat või tragöödia tragöödiat. Ta mõistab, et “mitte olla” on võib-olla võimatu ja ta ei suuda enam ületada absurdi, isegi mitte enesetapu teel. Ületamatu, ilma väljapääsuta olemise mõiste on olemise absurdsuse aluspõhi. Olemine pole kuri mitte seepärast, et ta on lõplik, vaid seepärast, et tal pole piire. Äng on Heideggeri järgi kogemus eimiskist. Kas pole ta vastupidiselt - kui surma all pidada silmas eimiskit - hoopis tõsiasi, et surra on võimatu?
Võib näida paradoksaalne iseloomustada il y a’d ärkveloleku kaudu, justkui oleks puhas olemasolusündmus varustatud teadvusega. Kuid peab küsima, kas ärkvelolu määratleb teadvust või kas pole teadvus pigem enese ärkvelolekust lahti rebimise võimalus, kas teadvuse tõeline tähendus ei seisne mitte sellises ärkvelolekus, mille seljataguseks on une võimalikkus, kas ego kangelasteoks pole mitte võime lahkuda impersonaalsest ärkvelolekust. Tõsi on, et teadvus osaleb ärkvelolekus. Kuid mis on talle eriti iseloomulik, on see, et ta säilitab alati võimaluse taanduda une “taha”. Teadvus on võime magada.
- Emmanuel Levinas, “Aeg ja Teine”

Richard Hessi kaanepilt NYT Magazine'i unetuse-erinumbrile


29. jaanuar. panen tähele ühte veidrust oma unekirjelduses - mõte “kes see siin häälitseb mu toas keset ööd” - ma ise olen kuidagi hägune või pole veel päriselt unenäost välja jõudnud, aga see, et tegu on just minu toaga, on mulle justkui kohe selge, enne veel, kui aru saan, et mu enda kurgust tulnud hääl on minu oma. aga nii ta oli.


.

23.1.09

У тебя есть все / За закрытой дверью

möödunud kevadel oli pisut juttu, pilti ja heli 5nizzast; siin on mehed jälle koos, Babkin külalisena SunSay loos üht fraasi laulmas. selline chilipeppersi laadis poprock; sõnad pole ka üldse halvad. Sun kuulub mu meelest nende inimeste hulka, kellel on loomupärast karismat, lihtsalt kuidagi hea vaadata, kuidas mees laulab.



Sun on viimasel ajal esinenud ka koos vene hiphop-tegelase Noize MC ja tema bändiga. alljärgnev on üks Noize MC suuremaid hitte, juba vist üle-eelmisest aastast. ajab ka Eesti-liini, viimati käis ta siin hilissügisel, ja ka see video on filmitud Tallinnas, nood tantsutüdrukud seal olevat mingi Kopli (kutse?)kooli plikad. bänd ei pooseta niisama nalja pärast pillidega, laivis mängivadki nad nendega.

18.1.09

vasakpoolsed


... seejärel mõtlesime, et no võiks ju minna Galleria dell’Accademiasse vaatama toda Taaveti originaali, kuid muuseumi ette jõudes nägime väga pikka järjekorda ja otsustasime, et ei ole mõtet snoobi mängida ja oma nappi aega originaalisabas kulutada. Muuseumi ees sattusime ühe noormehe küüsi, kelle müüdavaid suuri plakateid me vaatama jäime, ta hakkas meile neid tohutu innuga pakkuma, tegi nägu, nagu oleks täiesti uskumatu, et me midagi osta ei taha, hakkas tingima nagu vana juut (ma pole muidugi ühegi vana juudiga kunagi tinginud), tingimine oli sisuliselt ühepoolne: “15 eurot” - “ei, ma ei osta niikuinii, lihtsalt jäin vaatama” - “no 12 eurot” - “ei, ikkagi aitäh” - “10 eurot” - “hehehee, suur tänu” - “7 eurot, ja saate veel selle eest kaks postrit”; umbes nii see käis, igal juhul hakkas ta juba jätma meeleheitlikku muljet, umbes nagu tingiks ta enda täielikku kahjumisse, hinnad langesid paari minutiga alla igasuguse mõõdu, ja kui hakkasime edasi kõndima, kõndis ta meiega kaasa, hakkas mängima Sirle peale, umbes et sinjoora ju ehk ikkagi oleks seda tahtnud, tal oli näpus üks suvaline poster, millele Sirle oli enne juhuslikult näpuga osutanud, lõpuks tuli mul lausa piinlik tunne peale, et mis ma lasen tal niimoodi ennast alandada, ja kõndisime ta postrite juurde tagasi ja valisime sealt välja mitte selle, mida ta meile kaela tahtis määrida (ei mäletagi, mis see oli), vaid Leonardo kuulsa inimproportsioonide joonistuse. Võtsime selle siis 7 või 8 euro eest ära ja teist postrit juurde ei võtnud. Nii et saime sama raha eest originaal-Taaveti asemel ühe miljoneist Leonardo-koopiatest, vasak käsi ei teadnud, mida parem teeb.

Joonise juurde on kirjutatud:
Vetruvio architetto mette nella sua opera d'architettura che lle misure dell'omo sono dalla natura disstribuite in quessto modo. Cioè, che 4 diti fa un palmo e 4 palmi fa un pie: 6 palmi fa un cubito, 4 cubiti fa un homo, e 4 chubidi fa un passo e 24 palmi fa un homo; e cqueste misure son né sua ediflizi. Se ttu apri tanto le gambe che ttu cali da capo 1/14 di tua alteza, e apri e alza tanto le braccia che colle lunghe dita tu tochi la linia della sommità del capo, sappi che 'l cientro a sinistra e a destra della scala metrica delle stremità delle aperte membra fia il bellico, e llo spazio che si truova infra Ile gambe fia triangolo equilatero
tanto apre l'omo ne' le braccia, quanto è lla sua alteza

Dal nasscimiento de'capegli alfine disotto del mento è il decimo dell'alteza de l'uomo. Dal disotto del mento alla somità del capo è l'ottavo dell'alteza de l'omo. Dal disopra del petto alla somità del capo fia il sexto dell'omo. Dal disopra del petto al nasscimiento de capegli fia la settima parte di tutto l'omo. Dalle tette al di sopra del capo fia la quarta parte dell'omo. La magíore largheza delle spaffi contiene in sé la quarta parte dell'omo. Dal gomito alla punta della mano fra la quarta parte dell'omo. Da esso gomito al termine della ispalla fa la ottava parte d'esso omo. Tutta la mano fa la decíma parte dell'omo. Il membro virile nasscie nel mezo dell'omo. Pie fia la settima parte dell’omo. Dal disotto del pie al disotto del ginochio fia la quarta parte dell'omo. Dal disotto del ginochio al nasscimento del membro fia la quarta parte dell'omo. Le parti che ssi truovano infra il mento e 'l naso e 'l nasscimento de' capegli e quel de' cigli, ciascuno spazioper sè è ssimìle all'orecchi(i)o, è 'l terzo del volto

Arhitekt Vitruvius väidab oma teoses arhitektuurist, et inimese mõõdud on looduse poolt antud sellisel viisil. See tähendab, et 4 sõrme teevad kokku ühe kämbla ja 4 kämmalt teevad kokku ühe jala: 6 kämmalt teevad kokku ühe küünra, 4 küünart teevad kokku ühe inimese, ja 4 küünart teevad kokku ühe sammu ja 24 kämmalt teevad kokku ühe inimese; ja neid mõõte kasutas ta oma ehitistes. Kui sa avad oma jalad nii, et su pea langeb allapoole 1/14 võrra sinu pikkusest, ja avad ja tõstad oma käed nii, et sa puudutad pikkade sõrmedega oma pealae kõrgusel olevat joont, siis tea, et vasakule ja paremale poole avatud liikmete äärmiste punktide vahelise mõõduskaala keskmeks on naba, ja jalgade vaheline ruum on võrdkülgne kolmnurk
nii palju, kui on inimese avatud käte vahemaa, nii palju on tema pikkus

Juustepiirist kuni lõuaotsani on kümnendik inimese pikkusest. Lõuaotsast kuni pealaeni on kaheksandik tema pikkusest. Rinna ülemisest servast kuni pealaeni on kuuendik inimesest. Rinna ülemisest servast kuni juuksepiirini on seitsmes osa kogu inimesest. Rinnanibudest kuni pealaeni on neljas osa inimesest. Õlgade suurim laius sisaldab endas neljanda osa inimesest. Küünarnukist kuni käe tipuni on neljas osa inimesest. Sellest küünarnukist kuni kaenlanurgani teeb kaheksanda osa sellest inimesest. Kogu käelaba teeb kümnenda osa inimesest. Meheliige algab inimese keskpaigas. Jalalaba on seitsmes osa inimesest. Jalatallast kuni põlve alumise servani on neljas osa inimesest. Põlve alumisest servast liikme alguseni on neljas osa inimesest. Osad, mis leiduvad lõua ja nina ning juustepiiri ja kulmude vahel, kõigi nende ulatus on samasugune kõrva omaga, see on kolmandik näost


Nõnda kirjutas Leonardo tolle inimproportsioonide joonistuse juurde, jutustades ümber Vitruviust. Ta pani selle kirja peegelkirjas, paremalt vasakule nagu araablane või juut, see tähendab, tavaline inimene peab selle lugemiseks kasutama peeglit. See näib, otsekui oleks oma kaheksat liiget sirutav ja üheksandaga oma keskpunktis paigal olev mees ise selle sinna joonise ümber kirja pannud ja seejärel kirjapandut demonstreerivasse poosi asunud - tema vaatepunktist poleks peeglit vaja. Leonardo kirjutas kõik oma isiklikud märkmed peegelkirjas. Tõenäoline põhjus on üsna lihtne - leidliku mehena (kes ta ju ilma igasuguse kahtluseta oli) ja vasakukäelisena oli see ilmselt kõige ökonoomsem viis kirjutada nii, et käega tinti laiali ei määriks; ta tegi pelgalt elementaarset - selle asemel, et kohandada oma keha kirjutamise süsteemiga, kohandas kirjutamise oma kehalise eripäraga. Nii nagu Vitruvius tegi oma ehitised inimproportsioonide järgi, järgis Leonardo oma märkmete kirjutamises seda, mis talle oli disstribuito dalla natura.
Ka Raffael ja Michelangelo olid vasakukäelised; Michelangelo kuulsal Sixtuse lakke maalitud inimese loomise kujutisel sirutab ka Aadam Jumala poole just oma vasaku käe.

14.1.09

hämmastav mänguasi



minu meelest täiesti hämmastava fluidumiga esitus. Taani bänd Under byen ja nende lugu "Legesag" ehk "Mänguasi" - lugu räägib naisest, kelle tema armastuseigatsus teeb meeste mänguasjaks.

nende koduleht ja myspace

13.1.09

futurism


hiljuti juhatas aurupungi huviline veli Silver Ratassepp mind ühe vene futurismi omapärase ja vähem tuntud kuju Aleksei Gastevi jälile. ta oli veendunud tehnikakummardaja, arvates mitte ainult, et tehnika vabastab inimkonna tuimast tööst, vaid ka seda, et tõeline murrang saabub inimese ja masina teatava ühtesulamisena. kuigi ta oli 1901-17 põranda all, asumisel ja pagenduses, ei tegelnud ta otseselt poliitikaga (astus bolshevike parteist juba 1908 välja), vaid ametiühinguliikumisega prantsuse sündikalismi vaimus ning hiljem, 1920.-30. aastail, juhtis Töö Instituuti, mis arendas efektiivse töötamise teooriat - paljus tähendas see tööliste väljaõpet masinalaadse tõhususe suunas. enne seda oli ta luuletaja, keda imetles ka vene futurismi suurkuju Hlebnikov. ka Gastevi teoreetilised teosed on laadilt vahel üsna poeetilises keeles. 1938 lasti ta suurpuhastuse käigus maha, 1956 rehabiliteeriti.
lisan siia ühe Gastevi proosateksti, mis üsna hästi peaks iseloomustama tema paatose iseloomu, kuigi siit ei tule veel kogu täiuses välja tema masinaülistuslikud jooned. luuletused on muidugi veel eraldi ooper.


MINU ELU

Suur minevikus, lõputu tulevikus on mu elu.
Paljusid aastasadu pole ma meelde jätnud. Mäletan vaid, kui käisin ahelais ja olin kinni oma vangla - töö - küljes.
See olin mina, kes kakskümmend aastat tagasi peksis ja purustas masinaid. See olin mina, kes, veel üleni inimlik, tõusin üles oma külmade vaenlaste vastu. Ma andsin tollal kogu oma kire sellesse raudsesse kahevõitlusse; ma kutsusin tollal jumalaid appi ja ikkagi kaotasin võitluses mitu pead. Siis heitsin ma meelt ja viskusin masinate ihutud teradele, pihustasin nad, kuid purunesin ka ise metalli haardes.
See olin mina, kes valas sada aastat tagasi maailma linnade tänavad üle oma verega ja lehvitas lippe, suus ülestõusu ja kättemaksu sõnad.
Ka see olin mina, kes pärast purunes ja rebis iseenda keha laiali mõlemale poole riigipiire.
Ja nüüd olen see taas mina, ja juba otsekui uuesti sündinud, lähen ja ehitan. Kõik käib minu käte ja tööriistade alt läbi. Loon viadukte, teid, masinaid, mikroskoope. Oma tööpingi pulsi ja oma sae poognatõmbe kaudu tajun kõige varjatumaid mõtteid.
Ma kannan tunnetuse halastamatut lõiketera.
Käin kõikjal oma vasaraga, meisliga, puuriga. Mööda kogu maailma… Sammun üle piiride, mandrite, ookeanide. Kogu maakera teen ma oma kodumaaks.
Seisan töölismaja ees Berliinis. Seisan ja vaimustun: siin on mu tohutu, mu raske, kohmakas-tugev kodu. Ja kõik temas on minu oma: nii uksekaar, mille kohal valgustatud vasar tungib kivist välja ja palub laule, kui ka alasi sekretäri laual kui ka edasi-tagasi käivate seltsimeeste read.
Sisenen kooperatiivi Manchesteris ja värisen rõõmust: minu! Sündinud kaugel, kuid kooskõlas sellega, mis on mulle omane.
Ma olen Pariisi suitsunud ja musta Tööbörsi võlvide all. Algul võõras, ehitatud võõra, mitte tööliste rahaga, sai ta meie omaks, ja tema suitsunud seinad said vaevatud väsinud jõu sümboliks.
Õnnetus… Auk, haud… Lõuna-Aafrikas on plahvatus. Tuhat ohvrit. See on löök, see on… löök minu pihta… otse südamesse.
Suitsuta šahtid, tuhaga kaetud… See on maailma äärel, mälestusmärk minu haavatud südamele, minu maailmasüdamele.
See, mis minu, suri eile, see, mis minu, kandub täna edasi, ja juba näitab oma leeki see, mis homme minu.
Lapsepõlvest pole kahju, pole nooruseigatsust, ainult - kaugustesse!
Mu elu ei mõõda aastad.
Mu elu mõõdavad sajad, tuhanded aastad.
Ma elan maailma loomisest saadik.
Ja ma elan veel miljoneid aastaid.
Ja minu jooksul pole piiri.

tegelikult aga tahtsin viidata ühele tänapäeva surmtõsisele futuristile (nimetab ennast elukutselt futuristiks), kes samuti on tehnikausku - Jacque Fresco, kes on Ameerikas Floridas loonud oma uurimiskeskuse nimega The Venus Project. pikemalt räägib ta oma ideedest filmis "Zeitgeist Addendum" (mis tundub suhteliselt asjalikum film kui "Zeitgeisti" esimene osa, mis kaldus konstrueerima raskesti tõestatavaid vandenõuteooriaid; "Addendumis" tutvustatavad ideed on intellektuaalselt - ja ehk ikkagi ka praktiliselt? - huvitavad ka ilma vandenõuteooriateta). lühidalt on tema ideed selles, et tuleb liikuda täiesti teistel alustel ühiskonda, mis ei põhineks rahal ja mida ei juhiks kasumi ega puudujäägi loogika - kasumile ja majanduslikule kasvule rajatud ühiskonnakäsitusse on paratamatult sisse kirjutatud, et osa inimkonnast peab olema vaene, sest kust mujalt see kasum ja kasv tuleb, mitte ju tühjalt kohalt - arvud näitavadki, et maailma vaeste protsent järjest kasvab, nii nagu ka vahe suurimate ja väikseimate sissetulekute vahel. Fresco nimetab seda uut majandust ressursipõhiseks majanduseks.
tehnika on teine oluline keskpunkt tema tulevikuvisioonis - tehnika vabastab inimese tööst, mis kaotab oma praeguse mõtte, kui pole enam raha - sest pole vaja raha teenida ja pole enam mõtet karta, et masinad võtavad inimeselt leivateenistuse käest ära. Fresco sõnum ongi, et tegelikult on inimkonna tehnoloogiline võimekus nii suur küll, et pakkuda kõigile inimestele elamisväärset elu, varuda energiat, mis ei lõpe ära jne, takistuseks on vaid tahte puudus ütelda lahti kasumikesksest ühiskonnast - kasum põhineb ressursside ebapiisavusel, mida väga sageli tekitatakse ka kunstlikult (taastuvenergia on siin hea näide - sagedane vastuväide tema arendamiseks on see, et taastuvenergia on liiga kallis, aga kallis on ta just seepärast, et teda on vähe arendatud ja ehitatud).
mõistagi pole Fresco tulevikumaailmas omandit selle praegu tuntud kujul (sest omand on üks puudu-oleku tekitamise mehhanisme), ega ka riike, mida ta näeb pelgalt rahandussüsteemi ühe struktuurina.
siin on üks pilt Fresco kavandatud tulevikumasinaist:


5.1.09

subaltern

väike valik naisräppareid, et aastale hoog sisse lükata.

Tasha ehk Yoon Mi Rae on sündinud Ameerikas, kuid üles kasvanud Lõuna-Koreas, tema isa oli mustanahaline Ameerika sõdur, ema korealanna; teda peetakse Korea soulikuningannaks. siin loos laulab ta sellest, kuidas ta on kogu oma elu kogenud, mis tähendab olla teisest rassist:



Hime on Jaapani räpiprintsess (Hime tähendabki printsessi), kes ühendab hiphopiga traditsioonilisi jaapani teemasid ja vorme, taaselustades neid klubinoorte hulgas; ka naisõiguslus olevat üks ta teemasid (mis nüansid sellel Jaapanis on, ei tea täpsemalt); kahjuks ei saa ma aru, millest ta siin räägib:



Mad-A on lihtsalt üks vene räppar, kes ähvardab nokaudiga, rohkem ma tema kohta midagi ei teagi, lugu pole paha:



Kel pärineb Musta Aafrika ühe tähtsama metropoli Lagose eeslinnast ja tegutseb Nigeerias praegugi:



Malika on siinkohal araabia räpi näiteks; pärit on ta Liibanonist, Beirutist. video pärineb araabia MTV-st (eksisteerib seegi). põgusa mulje põhjal tundub, et araablaste hiphopi esiriigiks on Maroko ja sageli on ta prantsuskeelne; siinne lugu on araabia keeles:



Keny Arkana on sündinud ja elab küll Prantsusmaal, kuid tema vanemad on pärit Argentinast; ta on nn alter-globalisatsiooni liikumise aktiviste (see liikumine eristab end antiglobalistidest, kuna vastustab küll üleilmastumise kaubanduslikku külge, kuid pooldab kultuurilist ja inimõiguslikku üleilmastumist):