planking

on olemas selline nähtus nagu planking (või kui seda püüda otse tõlkida, siis palgimäng), mis on viimasel ajal neti kaudu eriti popiks muutunud (ka Eestis) - põhimõtteliselt seisneb see selles, et ollakse sirgelt ja kangelt (nagu palk) kõhuli kõikvõimalikes kohtades. seda võib mängida seltskondliku mänguna, kuid rohkem on see ilmselt just üks sotsiaalvõrgustikes suhtlemise viise, postitada fotosid ja videosid plankingust ning moodustada selle alusel kogukondi ning suhelda sel pinnal.
suhteliselt veider harrastus muidugi, aga teinekord ka päris andekas. planking on nõudnud juba ka ohvreid - mais kukkus üks Austraalia noormees surnuks, olles püüdnud 7. korruse rõdupiirdel plankida, mitmed on ennast vigaseks kukkunud. nõnda on plankingut hakatud nimetama ka "ekstreemlamamiseks". ideoloogiliselt paranoilises Ameerikas on plankingut hakatud seostama ka orjakaubandusega, sest orjalaevadel pidid orjad just nii lebama, neid veeti nagu palke.
vaevalt, et plankingu enda juured nüüd orjakaubanduses on, pigem on see  lihtsalt kellegi jabur idee, kuidas igavust peletada, mis on võtnud netiepideemia vormi. aga midagi sümptomaatilist selles ometi on - seda paneb arvama just see, et planking on noorte hulgas niivõrd populaarseks osutunud; miski peab plankingus olema, mis teeb temast asja, mida on ihaldusväärne teha. kas pole plankingu tuumaks see, et ollakse korraga täiesti passiivne, täiesti jäik, ollakse nagu elutu asi, ollakse seda kohtades, kus eseme vedelemine oleks loomulikum kui inimese vedelemine? ollakse nagu sirge puutükk, mille võib kaenlasse võtta ja viia kuhu tahes. astutakse välja tavapärasest elusa keha praktikast, otsekui oldaks ära visatud. see meenutab natuke toda ussikest, kelle mimikri seisneb enda muutmises jäigaks puuoksaks.
kas pole see ebateadlik kaitsereaktsioon - asjadest küllastatud ja inimesi asjastava ühiskonna noored kasutamas kaitsvat mimikrit, esemestatud ja umbisikulise massiühiskonna pantvangide Stockholmi sündroom, palgistunud inimeste omavaheline kommunikatsioon? milline radikaalne erinevus näiteks parkuurist, mille sihiks on esemelise maailma ületamine ja läbimine puhtalt üliliikuva inimkeha abil.
see kõlab nii, nagu ma halvustaks plankingut - ei, seda teha pole mul mõttes. püüan lihtsalt oletada, miks just selline asi niivõrd popiks on osutunud. võib näida, et ma tõlgendan üle, kuid see mulje võib tulla lihtsalt sellest, et plankingul endal pole mingit teadlikku sõnumit, nii et igasugune tõlgendus näib juba vägivaldne - mis sa neist puutükkidest ikka tõlgendad.
muuseas, esimest korda nägin plankingut (teadmata, mis see on) paar aastat tagasi meie enda noore vedelemise-poeedi Andrus Kasemaa blogis.