19.5.08

kalamehe heksameeter


KALA

Tundisid pikki ma mõttein, kui palvetai ootamisvalun,
õngitsin päikese varjun. Jäid kibedaks silmade laud.
Hüüatas kitsetall väike ja kukkesid laulis vaid talun,
tühi mis keskpäeval sama, kui eel minu mustendav haud.

Kõrkjad lõid tiiru ja surid: üks vesiroos imetli püünist.
Päeva ju pooleni ootand - viis lootuse tolmuna tuul.
Nägin, kuis töölised tulid ja lõunastand, ruttasid küünist;
kasvatet kahega varsti kõik varjud, mis puhkasid puul.

Viivukse mõtlin maailmast ja ruttavast varblasest õhun.
Hommik veel oli, kui tulin - eks õdang nüüd jõvvagi pea.
Vesirott sahistas julgelt eel, kuivanud kõrkjate põhun;
mardikas põristas kõrgel - ei nime tal anda ma tea.

Vinnasin sügavast havvast ma pettunult lõpuks kui õnge, -
mõttetu tuulduda tõesti, kui kadund ka pisimgi õnn;
päevane saak minu oli: tutt limaseid rohtude lõngu.
Puskles ja alla viis päikse siis ähmane pimedussõnn.

(luuletuse autor on Jüri Andreller, see ilmus Loomingus nr 4, 1926; ajakirjas eelneb sellele Heiti Talviku "Karidel" - mõlemad olid Pärnu mehed ning mõlemad olid varem avaldanud oma tekste Pärnu lühiealises kirjandusajakirjas Lilulii (kus ilmus ka Barbaruse ning Erni Hiire luuletusi ning kuulsa kalamehe Jaan Vahtra pilte). Andreller töötas Pärnus ajalehe Vaba Maa toimetuses ning avaldas selsamal 1926. aastal luulekogu "Naerev kurbus". Talviku debüütkogu ilmus kaheksa aasta pärast.)

16. veebruar 2009. üks link militaristide juurde, kes arutlevad selle üle, kes oli Jüri Andreller.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

...leidsin selle mehe ta 4. põlve sugulase Iisak Andrelleriga (from Toronto to Setomaa via Tallinn) seoses ja olen vana Jyrka tekste nyyd kolm-neli tykki viisistand ka. Miski seal "Naervas kurbuses" sobib.

Lauri

Aare Pilv ütles ...

ahhaa, näed, mina nüüd jälle avastasin Epifoliumi :) Midagi seal on tõesti. Ma ise avastasin Jüri raamatu puht juhuslikult antikvariaadist. Kirjutasin raamatust Loterii blogisse ka - http://loterii.blogspot.com/2009/02/jyri-andreller-naerev-kurbus-1926.html