vihm klaasi taga (mõned muljed oslost)

sellises toas Akershusi kindluses töötas oma noore elu (suri 37-aastaselt) viimastel aastatel norra kaasaegse kirjanduse üks loojaid, luuletaja Henrik Wergeland, kui ta oli kuninglik arhivaar. nii mu enda kui ka kõigi teiste, kes seda pilti nägid, esimene reaktsioon oli: "sellises toas tahaks ise ka töötada." tuba, mis on põhimõtteliselt akna laiendus. toad, mis on otsekui ehitatud akna külge ja otsekui "akna pärast", on mind alati väga võlunud. mulle meeldib just selline "tubasuse", "toasuse" liik - olla suunatud väljapoole, jäädes ise ometi sisse; asuda mitte lihtsalt sees, urus, vaid seespoolsuse-väljaspoolsuse dünaamikas: just see väljaspoolsuse sissetung, mis ometi päris sisse ei tungi, tekitab õdususe-tunde. eriti, kui väljas sajab vihma või lund.

Oslo on rahulik kompaktne linn. peatänav, Karl Johans gate, algab kuningalossi juurest kõrgema künka otsast pargi seest, sealt laskudes on tänava ääres Rahvusteater ja ülikool, keskpark, kohvikud (sh Grand Café, kus Munch oma kaasboheemlastega istus), parlament, sealt edasi tuleb kaubatänava osa erinevate äridega, seal on ka toomkirik, ning tänav lõpeb raudteejaamaga. kogu tänav on läbi kõnnitav umbes 20 minutiga ja see tänav siis organiseerib kogu muu ümbruskonna enda ümber. kuningalossi ümber on park, kus inimesed käivad pikutamas ja piknikke pidamas. siin on näha vaated kuningalossi poole (sammastega maja tänava otsas ongi loss; kui pildi peal klikata, peaks nägema suuremalt)


ja kuningalossi eest


see, kuidas linnaruumi on pilgusuunamiste kaudu sisse kirjutatud teatav "ühiskondlik korraldus", on tähelepanuväärne - peatänav vaatab lossi poole ning lossi ümber asuv park tõmbab inimesi nagu lehtrisse, tänava otsas olev klassitsistlik lihtsas stiilis loss otsekui lahendaks tänava dünaamilise pinge, ja sinna inimesed lähevadki veetma oma "einet murul"; samas võivad nad tagasi linna minnes heita pilgu linnale nii, "nagu seda näeks kuningas" - ja see "kuningapilk" jätab ju tõesti mulje, nagu haaraks see linna enda embusse. hierarhia ja võrdsuse omavaheline segunemine. oluline on siin mulje juures see, et kõiges selles pole midagi "üleelusuurust", kõik on ligipääsetav ja hõlmatav.

siin üks pilt Norra võidupüha paraadist 8. mail Akershusi kindluses. see on muuseas kogu paraad, rohkem neid sõdureid polnudki.


Norra vabamüürlaste peakorter asub kesklinnas parlamendihoone kõrval:


Norra vabamüürlased kuuluvad nn Rootsi riitusse, mis on levinud Põhjamaades ja mille eripäraks on, et liikmed peavad olema kristlased (tavaliselt on tingimuseks lihtsalt Kõrgeima Olendi tunnustamine ilma täpsema konfessionaalse nõudeta). Norra vabamüürlased on avalik organisatsioon, liikmete nimestik on avalik, neil on oma orkester, muuseum jms. rituaalid ja õpetus on muidugi suletud, nagu kõikjal.

teekond kesklinnast Munchi muuseumini viib läbi Grønlandi linnaosa, millest on nüüdseks saanud moslemite ja neegrite piirkond. Eestis välja antud teatmeteostes märgitakse, et Oslo immigrantide asundused on muu Skandinaaviaga võrreldes hilisemad, ometi lugesin kuskilt Oslo infolehekeselt, et immigrantide protsent linnas on juba 22%. ja selle suhteliselt lühikese aja jooksul on nad ennast väga kindlalt sisse seadnud, nägin nt mitut mošeed ja lasteaeda, mille seinu kaunistasid Koraani salmid.

see mošee on Karl Johani tänavalt tulles 10 minuti kõndimise kaugusel.
mis oli mulle uudiseks, oli see, et suhteliselt palju nägin neid tõmmusid inimesi kerjamas - mu meelest Soomes, Rootsis ja Hollandis immigrandid ei kerjanud, olid ikka kuskil poepidajad või muidu teenindajad; Norras muidugi ka, aga nende kõrval oli ka selliseid, kes istusid kerjates tänavaservas või käisid kohvikuklientidelt münte palumas.
ühel Grønlandi tänaval nägin sellist grafitit:


kui ma norra keelest õigesti aru saan, tähendab see "kufarid välja moslemimaadest" - "kufar" tähendab moslemi kõnepruugis mitteusklikku. kelle poolt see on kirjutatud, kas norraka või moslemi poolt, ei oska arvata; mingi "provokatiivne subversiivsus" on selles mõlemal juhul. tegin pilti ning kui see pildil kõige vasemal olev inimene, vana krimpsus näoga mosleminaine, jõudis minuga kohakuti, vaatas ta mind üle tänava oma terava tumeda pilguga. pistsin fotoka instinktiivselt taskusse peitu, kuigi tõenäoliselt ei olnud tema vaatamisel mingit erilist tagamõtet.

ja lõpuks Munchi poolt nähtud põhjamaisest õõvast täidetud silmadega 19. sajandi lõpu kodanlased selsamal Karl Johani tänaval parlamendihoone taustal. Munch on Oslos samasugune müüdav müüt nagu nt Prahas Kafka - istusin minagi Munch Cafés, "Karje" on turistibrošüüride kaantel jne. Munchi muuseum ise on nagu Londoni lennujaam pärast pommiähvardusi - pidime kõndima läbi metalliotsija, minult võeti välgumihkel hoiule, ning kõik Munchi maalid olid klaasi all. mida oleks selle peale kostnud Munch ise, kes lasi oma maalidele peale sadada lund ja vihma ning ütles: "natuke pori ja mõned augud passivad neile piltidele üsna hästi."? muidugi, eks nende Munchi hoolsasti säilitatud ütluste ja päevikumärkmete tsiteerimine ise on ka üks maaliklaasimine.