unefoto

Lauri Sommer on Andres Allani raamatu "Öötrükid" järelsõnas kirjutanud: "Jutt sisemise pildi endast välja laskmisest mõjub nyyd, kui jaapani teadlased on silmalt ajju mineva impulsi visualiseerimise kaudu leidnud võimaluse unenägude kujutiste pildistamiseks, taas värske ja prohvetlikuna. Kes teab, võib-olla avab unenägude visuaalide nägemine meis mingi alateadliku uksegi."
sellest asjast saab lugeda nt siin ja siin. praegu tundub asi olevat üsna-üsna algusjärgus, põhimõtteliselt uuritakse praegu seda, kuidas mingi kujutise vaatamisel tekkivat ajutegevust tagasi tõlkida parajasti nähtavaks kujutiseks; eesmärgiks on aga see, et saada kätte puhtalt aju poolt kujuteldavat pilti äratuntaval kujul. no eks näis. iseendast põnev, kuigi mul on kahtlusi, kas unenäo visuaal on võrreldav nt filmi sidusa ja lineaarse visuaaliga, mida on võimalik piiritletud tasapindsele ekraanile ühtlaselt laiali laotada; enda unekogemusest arvan teadvat, et vahel on käigus mitu "pildikanalit" korraga, samuti seda, et visuaal pole unenäos omaette kvaliteet, vaid võib muudesse meeleregistritesse sujuvalt üle minna. asjal on muidugi ka tume pool, sest eks võib sellist asja alati ka kurjasti ära kasutada. põnev ikkagi.
avastasin netist ka ühe teise "dream recorderi" projekti, autoriks Maria Paula Villamil; see tundub olevat pooleldi kunstiline projekt, mis ei jahi unes nähtavaid kujutisi, vaid püüab visuaali tõlkida unetegevuse muid parameetreid, registreerides magava kehaga toimuvat.