kontraht

135 aastat tagasi, 24. aprillil 1875 (mis küll uue kalendri järgi peaks vist olema 6. mai) sõlmiti alljärgnev leping:

Tarto-Wörro makonna,
Wastselina kihhelkonna,
Wastselina moisa,
Käo Künno tallo [õige oleks tegelikult Kõo],
8 talert -- krossi orjussema.

Tallo mümisse nink ostmisse Kontraht.

Täämbatsel, al nimmetedu päiwal omma Tarto makonna nink Wastselina kihhelkonna Fideikommis Wastselina moisa perrisherra dimitt. landrat Gotthard von Liphart, kui selle tallo müja, nink tallopoia Tannil Pilw wahhel, kui selle tallo ostja, essi henda nink omma warrandusse ja öigusse perrandajide nimmel seddasinnast kontrahti ärrakönnelnu, tennu nink kirja pandnu.

§ 1.

Wastselina perrisherra Gotthard von Liphart, müüp selle keige Üllemba 21. Oktobri kuust 1866 kinnitatu Minister kommite moistmisse läbi sanu müümisse lubba päle omma Käo Künno tallo, mes wakaramato perra 8 talert -- krossi suur on, kige selle tallo honetega nink kigega, mes selle tallo perralt om, temma öige piride sissen, nida kui kreismamötja David Ellram neid 1875 aijastajal om Karti pandnu ja ristikiwwi ja kuppatsidega ärra märknu, kige nende öigustega, mis 1860 wälja antu Liiwlandima tallorahwa sädusse ramato perra tallokottussel tulleb, nink pri kige priwati- nink mu selle kontrahti sees mitte nimmelt üllesantu wölla ja massudest, tallitustest ja sundimustest selle tallopoia Tannil Pilw kätte, ärraleppitu hinna 960 rubla -- kop. höbbedat, kirjuta üttessa sada kuuskümmend rubla hõb. temma perris ommandusses.


leping läheb veel mitu paragrahvi edasi, sätestades muuhulgas, et ostuhinnast arvatakse maha kreiskohtus käerahaks makstud 60 rubla, ostmise järel makstakse veel 20 rubla, ülejäänud 880 rubla aga makstakse alates 1876. aastast 38 aasta jooksul, st 1914. aastaks. leping on tehtud paralleelselt saksa ja lõuna-eesti keeles.


muuseas, Liphartidele kuulus ühtlasi ka Raadi mõis (ja veel mitmeid mõisu mujal). mõisnik Gotthard Lionel von Lipharti (1804-1885) kohta leiduvast infost võib järeldada, et ta oli progressiivne tegelane, nt kui 1857 asutati "Perno Postimees", tellis ta selle omal kulul oma valduste kooli- ja kohtumajadesse, ta toetas Vastseliina kihelkonnakooli rajamist (avati 1883), Raadi mõisa juurde aga rajati tema ajal aurujõul töötav masinatehas, saeveski, viina- ja liköörivabrik ning kahhelkivide ja drenaažitorude vabrik.
ta olevat olnud esimene Liivimaa mõisnik, kes palkas oma mõisatesse tööjõudu Saksamaalt (nt aastal 1861 Vastseliina kihelkonda 25 saksa põllumeeste ja käsitööliste peret), kes aga aja jooksul eestlasteks assimileerusid.
Vastseliina kihelkond oli Võrumaa kihelkondade hulgas esirinnas talude päriseksostmise poolest, aastaks 1880 oli päriseks ostetud 96% taludest, kusjuures Liphart olevat omakandi meestele teinud soodustusi, mis andis neile eeliseid mulkidest või lätlastest "välisinvestorite" ees. igal juhul rahvapärimustes on ta säilinud talurahva hulgas väga populaarse mehena.