teoreetilist

eelmisega seoses - just täna hommikul lugesin Lepsoo doktoritööst Lacani tsitaati: "Subjekti peegeldus, tema peegelpilt, on olemas igas pildis, mida ta näeb, ja just see annab subjektile iseloomulikud jooned, mingi inertsi. See pilt on varjatud, teinekord koguni täielikult. Aga unenäo puhul, kui imaginaarsed seosed nõrgenevad, torkab see igal hetkel kergesti silma, seda selgemalt, mida enam asetub rõhk sellele ängistavale hetkele, mil subjekt tajub enese laialipillutatust, isoleeritust maailmast." järgmine lause räägib, et inimese suhe maailmaga on fundamentaalselt haavav, aga see pole praegu minu point, miks ma seda tsiteerin.

hm, kui ma nüüd järele mõtlen, siis peamine põhjus, miks ma seda Lacani siin tsiteerida tahtsin, on see, et see tsitaat on "iga pilt, mida ma näen", ei rohkemat. ses mõttes ei seleta ta midagi.