18.1.09
vasakpoolsed
... seejärel mõtlesime, et no võiks ju minna Galleria dell’Accademiasse vaatama toda Taaveti originaali, kuid muuseumi ette jõudes nägime väga pikka järjekorda ja otsustasime, et ei ole mõtet snoobi mängida ja oma nappi aega originaalisabas kulutada. Muuseumi ees sattusime ühe noormehe küüsi, kelle müüdavaid suuri plakateid me vaatama jäime, ta hakkas meile neid tohutu innuga pakkuma, tegi nägu, nagu oleks täiesti uskumatu, et me midagi osta ei taha, hakkas tingima nagu vana juut (ma pole muidugi ühegi vana juudiga kunagi tinginud), tingimine oli sisuliselt ühepoolne: “15 eurot” - “ei, ma ei osta niikuinii, lihtsalt jäin vaatama” - “no 12 eurot” - “ei, ikkagi aitäh” - “10 eurot” - “hehehee, suur tänu” - “7 eurot, ja saate veel selle eest kaks postrit”; umbes nii see käis, igal juhul hakkas ta juba jätma meeleheitlikku muljet, umbes nagu tingiks ta enda täielikku kahjumisse, hinnad langesid paari minutiga alla igasuguse mõõdu, ja kui hakkasime edasi kõndima, kõndis ta meiega kaasa, hakkas mängima Sirle peale, umbes et sinjoora ju ehk ikkagi oleks seda tahtnud, tal oli näpus üks suvaline poster, millele Sirle oli enne juhuslikult näpuga osutanud, lõpuks tuli mul lausa piinlik tunne peale, et mis ma lasen tal niimoodi ennast alandada, ja kõndisime ta postrite juurde tagasi ja valisime sealt välja mitte selle, mida ta meile kaela tahtis määrida (ei mäletagi, mis see oli), vaid Leonardo kuulsa inimproportsioonide joonistuse. Võtsime selle siis 7 või 8 euro eest ära ja teist postrit juurde ei võtnud. Nii et saime sama raha eest originaal-Taaveti asemel ühe miljoneist Leonardo-koopiatest, vasak käsi ei teadnud, mida parem teeb.
Joonise juurde on kirjutatud:
Vetruvio architetto mette nella sua opera d'architettura che lle misure dell'omo sono dalla natura disstribuite in quessto modo. Cioè, che 4 diti fa un palmo e 4 palmi fa un pie: 6 palmi fa un cubito, 4 cubiti fa un homo, e 4 chubidi fa un passo e 24 palmi fa un homo; e cqueste misure son né sua ediflizi. Se ttu apri tanto le gambe che ttu cali da capo 1/14 di tua alteza, e apri e alza tanto le braccia che colle lunghe dita tu tochi la linia della sommità del capo, sappi che 'l cientro a sinistra e a destra della scala metrica delle stremità delle aperte membra fia il bellico, e llo spazio che si truova infra Ile gambe fia triangolo equilatero
tanto apre l'omo ne' le braccia, quanto è lla sua alteza
Dal nasscimiento de'capegli alfine disotto del mento è il decimo dell'alteza de l'uomo. Dal disotto del mento alla somità del capo è l'ottavo dell'alteza de l'omo. Dal disopra del petto alla somità del capo fia il sexto dell'omo. Dal disopra del petto al nasscimiento de capegli fia la settima parte di tutto l'omo. Dalle tette al di sopra del capo fia la quarta parte dell'omo. La magíore largheza delle spaffi contiene in sé la quarta parte dell'omo. Dal gomito alla punta della mano fra la quarta parte dell'omo. Da esso gomito al termine della ispalla fa la ottava parte d'esso omo. Tutta la mano fa la decíma parte dell'omo. Il membro virile nasscie nel mezo dell'omo. Pie fia la settima parte dell’omo. Dal disotto del pie al disotto del ginochio fia la quarta parte dell'omo. Dal disotto del ginochio al nasscimento del membro fia la quarta parte dell'omo. Le parti che ssi truovano infra il mento e 'l naso e 'l nasscimento de' capegli e quel de' cigli, ciascuno spazioper sè è ssimìle all'orecchi(i)o, è 'l terzo del volto
Arhitekt Vitruvius väidab oma teoses arhitektuurist, et inimese mõõdud on looduse poolt antud sellisel viisil. See tähendab, et 4 sõrme teevad kokku ühe kämbla ja 4 kämmalt teevad kokku ühe jala: 6 kämmalt teevad kokku ühe küünra, 4 küünart teevad kokku ühe inimese, ja 4 küünart teevad kokku ühe sammu ja 24 kämmalt teevad kokku ühe inimese; ja neid mõõte kasutas ta oma ehitistes. Kui sa avad oma jalad nii, et su pea langeb allapoole 1/14 võrra sinu pikkusest, ja avad ja tõstad oma käed nii, et sa puudutad pikkade sõrmedega oma pealae kõrgusel olevat joont, siis tea, et vasakule ja paremale poole avatud liikmete äärmiste punktide vahelise mõõduskaala keskmeks on naba, ja jalgade vaheline ruum on võrdkülgne kolmnurk
nii palju, kui on inimese avatud käte vahemaa, nii palju on tema pikkus
Juustepiirist kuni lõuaotsani on kümnendik inimese pikkusest. Lõuaotsast kuni pealaeni on kaheksandik tema pikkusest. Rinna ülemisest servast kuni pealaeni on kuuendik inimesest. Rinna ülemisest servast kuni juuksepiirini on seitsmes osa kogu inimesest. Rinnanibudest kuni pealaeni on neljas osa inimesest. Õlgade suurim laius sisaldab endas neljanda osa inimesest. Küünarnukist kuni käe tipuni on neljas osa inimesest. Sellest küünarnukist kuni kaenlanurgani teeb kaheksanda osa sellest inimesest. Kogu käelaba teeb kümnenda osa inimesest. Meheliige algab inimese keskpaigas. Jalalaba on seitsmes osa inimesest. Jalatallast kuni põlve alumise servani on neljas osa inimesest. Põlve alumisest servast liikme alguseni on neljas osa inimesest. Osad, mis leiduvad lõua ja nina ning juustepiiri ja kulmude vahel, kõigi nende ulatus on samasugune kõrva omaga, see on kolmandik näost
Nõnda kirjutas Leonardo tolle inimproportsioonide joonistuse juurde, jutustades ümber Vitruviust. Ta pani selle kirja peegelkirjas, paremalt vasakule nagu araablane või juut, see tähendab, tavaline inimene peab selle lugemiseks kasutama peeglit. See näib, otsekui oleks oma kaheksat liiget sirutav ja üheksandaga oma keskpunktis paigal olev mees ise selle sinna joonise ümber kirja pannud ja seejärel kirjapandut demonstreerivasse poosi asunud - tema vaatepunktist poleks peeglit vaja. Leonardo kirjutas kõik oma isiklikud märkmed peegelkirjas. Tõenäoline põhjus on üsna lihtne - leidliku mehena (kes ta ju ilma igasuguse kahtluseta oli) ja vasakukäelisena oli see ilmselt kõige ökonoomsem viis kirjutada nii, et käega tinti laiali ei määriks; ta tegi pelgalt elementaarset - selle asemel, et kohandada oma keha kirjutamise süsteemiga, kohandas kirjutamise oma kehalise eripäraga. Nii nagu Vitruvius tegi oma ehitised inimproportsioonide järgi, järgis Leonardo oma märkmete kirjutamises seda, mis talle oli disstribuito dalla natura.
Ka Raffael ja Michelangelo olid vasakukäelised; Michelangelo kuulsal Sixtuse lakke maalitud inimese loomise kujutisel sirutab ka Aadam Jumala poole just oma vasaku käe.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar