10.2.09

tantsud

käisin nädalavahetusel Paides "Kolmkõla" festivalil ja muude heade asjade hulgas nägin ka Jamila esituses Lõuna-India templitantsu. rääkimata sellest, et see tants ise on ilus ja meeldiv, on selle puhul huvitav see, et algselt pole see üldsegi inimeste ees esinemiseks mõeldud - seda tantsiti Lõuna-India templites jumalatele, jäljendades taevaseid haldjaid, kes jumalaid oma tantsuga lõbustasid; nii et tants kui palve, jumalateenistus ja jutustus jumalikest asjadest. alles hiljem hakkasid ülikud neid tantsijatare - devadasi'sid - enda juurde esinema kutsuma, ning tänapäeval tantsitakse seda ka pigem ikka etenduse korras.
siin üks näide sellest:



põhjalikumat juttu ja asjalikke viiteid saab siit.

mul tekkis aga üks kujutelm teatristseenist, kus see templitants oleks kohakuti ühe teise tantsuga - capoeiraga. capoeira on omapärane Brasiilia neegerorjade võitluskunstist välja kasvanud nähtus, mis on oma juurtega Aafrikas, eelkõige siis Angolas, kust Brasiiliasse orje toodi. see on improvisatsiooniline - kuid ometi kindlate reeglite ja võtetega - kahevõitlus, mis on ühtlasi ka tants - püütakse küll teineteist võita, aga samas tantsitakse teineteisega seda võitlust, aimates ette teineteise liigutusi ja nendele reageerides. nõnda on siin üheskoos nii võitlus/võistlus kui ka nõtke üksteisetaju, mida on vaja ühise tantsu tekkimiseks, kui ka iseenda meisterlikkuse demonstratsioon, mis on mõeldud pealtvaatajaile (mu jutt on muidugi võhiku jutt, värk on muidugi palju komplitseeritum, kui mu jutust paistab). kui too templitants on miski, mis on mõeldud eelkõige jumalate silmadele, siis capoeira on midagi otse vastupidist, üdini inimlik mäng, mida esitatakse ümbritsevale ja kaasa musitseerivale inimringile ning kus on korraga koos nii inimlik vastastikune agressioon kui tundlik koostöö.

siin on ühe capoeira-kamba "portfoolio":



häid linke capoeira kohta leiab siit. Eestis tegutseb samuti üks kamp, head eestikeelset infot saab sellest blogist.

.

9 kommentaari:

Jaanus Adamson ütles ...

Kui templitants oli algselt mõeldud Jumala silmadele, siis capoeira kui "tants" oli algselt mõeldud orjastajate silmadele - see oli võitluskunsti harjutamine tantsuks maskeerituna (et ära ei keelataks), nii et tantsulise ilme sai see just selleks, et soovimatuid vaatajaid (vaenlasi) ära petta ja tantsu varjus surmavaid lööke lihvida. Nii olen kuulnud kuskilt, võib-olla legend, aga huvitav.
J

Aare Pilv ütles ...

Jah, nii väidetakse küll, ju see on tõsi. Mingil ajal, juba siis, kui orjus oli Brasiilias ära kaotatud, oli capoeira Brasiilias ka keelatud, kuni siis 20. sajandi keskpaiku muudeti lõpuks ikkagi legaalseks kui oluline rahvakultuuri pärand - aga selleks ajaks olid juba arenenud ka capoeira-suunad, mis võitlustreeningu asemel seda tõesti pigem tantsulise mänguna harrastasid.

See on hea täiendus - tants, mis tegelikult varjab midagi (vastandina templitantsule, mis oma eeldatava "sihtgrupi" eest midagi ei varja), ja just tollest varjamisest sünnib see, tantsijate vastastikune rünnak võtab hoidlikkuse ja tundlikkuse kuju. Näide "kultuuri ahistusest"?

Muuseas, täienduseks veel kaks asja. See, et capoeiras on tegu peamiselt jalgadega, vähem kätega, tulenevat sellest, et orjadel oli capoeirat tehes sageli käed käeraudades (templitantsus on just käed ja pea - silmad - see põhiline, jalad tegutsevad ka, aga mitte nii tähenduslikult).
Ja teiseks, breiktants olevat New Yorgis tekkinud just sellal, kui sinna ilmus palju Brasiilia emigrante; nii et breigi juured on capoeira kaudu aafriklaste sõjaetendustes.

Sven ütles ...

Lisaks oma eelmisele kommentaarile ka ühe uue kooli capoeira angola video: http://www.youtube.com/watch?v=ol72WKQ2-mc

Aare Pilv ütles ...

Suur tänu! Ma loen siit välja, et Sa oled varem veel ühe kommentaari saatnud, aga see on vist kuhugi kaotsi läinud?

Sven ütles ...

Tänud mu blogile viitamise eest ;)

Parandaksin Sind selles, et kui midagi väidetakse, siis on see väide, mitte veel tõde. Väiteid saab tõestada enamasti faktide abil ja kui neid napib nagu capoeira puhul, siis vähemalt ümber lükata, et teha teed uutele ja täpsematele väidetele, või otsida neile loogiliste järelduste abil kinnitust. Mida rohkem ümberlükkamist/kinnitamist, seda lähemale saame me tõele jõuda, ehkki absoluutne tõde ise võib siiski saavutamata jääda. Oluline on see, mida igaüks tõeks pidada tahab.

Siin on mõned väited (müüdid) ja nende vastu- või pooltväited (tõestused), mida mina (hetkel ja koos paljude teistega) tõeks pean:

1. Capoeira maskeeriti tantsuks, et orjapidajaid ära petta ja selle kavaluse varjus vabadusvõitlust harjutada.

Vastu: Ajal, mil capoeira oli ametlikult keelatud, olid keelatud ka muud afrokultuuri väljendused sh tantsud.

2. Capoeira sündis istandustes, kus orje tööjõuna kasutati. Orjade käed olid töötades seotud, nii kasutasid nad võitluse harjutamisel jalgu.

Vastu: Orjad olid raske füüsilise töö tõttu väga kurnatud, mistõttu on väga ebatõenäoline, et nad suutsid võitluskunsti harjutada. Vastu: Veel võimatumaks teeb selle asjaolu, et orjad olid seotud jalgadest, et nad põgenema ei pääseks, ja nende käed olid jäetud vabaks, et tööd teha.

3. Capoeira arenes välja mitte varem kui ca 19. sajandi alguses Brasiilias Bahia linnalistes asulates.

Poolt: Linnades poodnike jms juures orjuses olevail neegreil oli rohkem vaba aega ja võimalusi capoeiraga tegeleda. Seda väidet kinnitavad 19. sajandi alguse mõned joonistused, mis näitavad orje linna läheduses varjatumates kohtades paaris mingeid liigutusi tegemas. Capoeira oli siis veel ilmselt vähe arenenud, mistõttu vaatlejad ei ole üles joonistanud jalalööke, vaid üksteise vastas tammuvaid või päidpidi kokku jooksvaid neegreid. Samast ajast on teada Venetsueelas sarnaseid peade rammimise mänge.
Samast ajast on pärit ka esimesed kirjeldused capoeira kohta, kirjakunst aga on palju vanem.

4. Capoeira on efektiivne võitluskunst.

Vastu: Traditsioonilises capoeiras (20. sajandi alguse capoeira angolat ja capoeira regionali jätkavas liinis) ei harjutata jõuga vastase pihta löömist, otsest ründamist ja kontakti on vähe, mistõttu puudub võrdlus või eelis teiste võitluskunstidega.

Kirjutasin neil teemadel oma blogis eelmise aasta veebruaris: http://svencapoeira.blogspot.com/2008/02/capoeira-snnist.html

Aare Pilv ütles ...

Jah, aitäh õgvenduste ja täpsustuste eest!
Ma olen tähele pannud, et capoeiristade hulgas nimetatakse capoeirat vist eeskätt mänguks, seda eeskätt mängitakse kindlate reeglite järgi, mitte niivõrd lihtsalt ei tantsita.
Minu esmamulje asjast oli, et see on just tants; nägin seda esmakordselt paar aastat tagasi Tartu kesklinna pargis, kus ilmselt seesama Sinu kamp seda tegi/esitas, jäin kohe huvitatult vaatama, asi tundus nii väljanägemiselt kui ideelt paeluv. Sealsamas pisteti mulle pihku väike sedelike kamba kontaktandmetega, alles sellelt sain teada, et asja nimi on capoeira (mul on see vist senini rahakoti vahel).
Igal juhul minu kõrvaltvaataja jaoks tundus see esimestest hetkedest ühe teravmeelseimana tantsude hulgas.

Sven ütles ...

Mina kutsun asja lihtsalt mänguks, seda enam, et ka portugali keeles öeldakse enamasti 'jogar capoeira' ehk capoeirat mängima.

Kesklinna pargis olin tol korral ka, praeguseks ainult võtnud veelgi mängulisema suuna - capoeira angola - ja muutunud on ka peaaegu kõik kontaktandmed, peale tel. nr vist..

Kui hästi läheb, siis tuleme ka selle stiiliga sel suvel esmakordselt laiema publiku ette ;)

Mais ka workshop plaanis, blogisse panen millalgi täpsema info..

Head,

Sven
www.capoeiragem.ee
svencapoeira.blogspot.com

Aare Pilv ütles ...

Jah, leidsin tolle väikse visiitkaardikese üles, selle peal on: "Capoeira - Brasiilia võitlustants
prof. Cocão (Br.) & Sven (Est.)" ja siis kontaktid.

Sven ütles ...

Selle võid minema visata ;)