Ali, sufi õpetaja, ütles: "Mitte keegi ei jõua Tõeni enne kui ta on suuteline mõtlema, et tema Tee võib olla hoopiski väär." Ta lisas: "Seda seepärast, et need, kes usuvad, et see on kahtlematult õige, pole tegelikult usklikud, vaid inimesed, kes ei suuda mõelda teisiti kui nad juba mõtlevad."
leidsin selle loo (siit) ja ta näib sõnastavat just sedasama, mida pidasin silmas, kui märtsikuus kirjutasin:
"minus tekitavad alati natuke kahtlust inimesed, kes arvavad end teadvat tõde, st kes arvavad, et see, mis nende peas toimub, on kuidagi adekvaatsem sellest, mis toimub ülejäänute peades. Selline enesekindlus oma arusaamiste enesestmõistetava õigsuse suhtes. Ei saa ju tegelikult olla, et tõde asubki just minu peas, selle eeldamiseks pole ju mingit alust, välja arvatud see, et ma tunnen ise oma pea sisemust kõige paremini - aga sellest saab järeldada ainult seda, et mul on teadvus, mitte seda, et tõde asub minu peas."
nagu järgnevast näha, pole neil tegelastel tõesti karta, et tõde nende pähe kinni kivistuks:
tegelikult oleme kõik lapsena olnud intuitiivsed sufid - sufide pöörlemine on seesama, mida lapsed teevad (ma arvan, kõik on seda suure lõbu ja huviga teinud), kui ringi keerutades endal pead pööritama ajavad, ainult et sufidel on see kõrgemal intensiivsuse tasandil. ja sellesamaga tegelevad kutid ka selles lõigus, millega lõpetasin "Näolise" video - asja nimi on "iiri jõulud" ja selle eesmärgiks on kätte saada tunne, et maapind libiseb alt ära. tõetunde kehalise endastmõistetavuse eemale tsentrifuugimine kõige naiivsemal ja efektiivsemal moel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar