oksanenophobia?

jäin eile mõtlema ühe n-ö struktuurilise sarnasuse üle: kui ma ütlesin, et “ei loe ma teie Oksaneni, ärge toppige teda mulle kogu aeg nina alla”, siis kas pole see mitte väga sarnane sellega, mida mõned ütlevad gei-teema puhul (lehekommentaarides on see sage ja see on mind alati häirinud) - “tehke kodus, mis tahate, aga ärge tulge oma pedepropagandaga mulle nina alla, ajalehte ja tänavale” - selline põlastav tolerants allasurutute häälte suhtes (kui olulisem asja välisest avaldumisvormist, mis ei pruugi vastata minu maitsele - nt geiparaad või massikirjandus -, on ehk see, et teema tuuakse põranda alt tavakäibesse). kas võib sellest vormisarnasusest ka midagi sisulist järeldada, nt minu ebateadlikku silmakirjalikkust, eksimist sallivus- ja empaatiapõhimõtete vastu? peab mõtlema.
panin ennast raamatukogus “Puhastuse” järjekorda, kõik eksemplarid olid välja laenatud.