Pilved 250

hiljuti sain arhiivis ringi vaadates jälile esi-Pilvele. tuleb välja, et maikuus oleks pidanud tähistama tema 250. sünniaastapäeva. loomulikult ei sündinud ta Pilvena, vaid sai selle nime ilmselt juba vana mehena koos oma täiskasvanud poegadega - nimepanek pidi toimuma pärast 1819. aastat.

aastal 1758 oli kolmandat aastat käimas Seitsmeaastane sõda, mille tulemusena kerkis Euroopas uue suurvõimuna esile Preisimaa; britid kinnistavad sõja käigus oma domineerimise Põhja-Ameerikas ja Indias, tõrjudes mõlemast eemale prantslased. aasta lõpus vaadeldakse Halley komeeti esimest korda pärast talle nime andmist ja tema taastuleku ette arvutamist - esimest korda allub ta ilmudes teadusele. Carl Linné avaldab oma "Systema naturae" 10. trüki 1. köite, milles esmakordselt pakub välja kaheosalised ladinakeelsed loomade liiginimetused ning nihutab esimest korda vaalad kalade alt imetajate alla.
1758 sündisid peale Jaan Pilwe veel Robespierre, admiral Nelson ja Monroe doktriini autor James Monroe, aga ka Puškini kuulus няня Arina Rodionovna.

Pilve-rodu ise läheb nii:

Aare Pilv - esimene, kes on sündinud linnas ja lõpetanud ülikooli
sündinud 1976
|
Olav Pilv - esimene, kes sai keskhariduse ja lahkus Võrumaalt, viimane, kes on ristitud
sündinud 1949
|
Harald Pilv - esimene, kes lahkus kodukülast mujale elama, viimane, kes laulatati kiriklikult
1920-1979
|
Konstantin Pilv - esimene, keda on pildistatud, viimane, kes elas surmani isatalus
1898-1968
|
Jaan Pilw - viimane, kes teadis ussisõnu
sündinud 1856
|
Tannil Pilw - esimene, kes sündis Pilvena ja kes ostis talu päriseks ning jättis endast järele oma allkirja
sündinud 1837
|
Jakob Pilw
sündinud 1812
|
Gustav Pilw - üks kolmest vennast, kellest pärinevad kõik Võrumaa-Pilved
sündinud 1788
|
Jaan Pilw
sündinud 1758

(varasemaid surma-aastaid pole ma osanud leida)


siin Samuel Scotti maalil vaatavad Londoni inimesed 1759. aasta alguses Halley komeeti. nagu hiljem on selgunud, vaatavad nad mingit muud nähtust, sest Halley komeet ei olnud tegelikult selline; aga vähemasti uskusid need inimesed ise, et nad näevad midagi, mis on teaduse poolt ette kuulutatud. sabatäht oli ise ennustamise objektiks muutunud, erinevalt nt aastast 1066, mis oli ka Halley komeedi aasta - Inglismaa kuningas Harold pidas sabatähte halvaks endeks, Normandia hertsog William Vallutaja aga uskus, et see on hea märk, ning võitiski Haroldit, alustades uue ajajärgu Inglismaa ajaloos.