magasin täna kaua ja kui ärkasin, siis jõin oma hommikukohvi keset suvepäeva sellesama vaate seltsis.
arvatavasti oli samasugune ilm, kui läksime vanaisaga Koikkülas Kõpsil kuhugi. ma ei mäleta muud, kui et oli hele suveilm, päike paistis, minust vasakul pool oli vanaisa (ei mäleta midagi konkreetsemat, ei ta nägu ega muud, mäletan vaid, ET ta oli seal, ja et tema minu-kõrval-olekus oli midagi sõbralikku), kaugemal vasakul pool oli väga suur leinakask (kas oli tuult, nii et ta sahises? - ei tea öelda) ja kuskil eespool oli suur heinakuhi.
olin ilmselt kaheaastane. vanaisa suri, kui olin kolmene. see on mu ainus isiklik mälestus temast, ja see on minu esimene mälestus üleüldse.
hiljem on selgunud, et samasse päeva peaks kuuluma ka üks teine mälupilt, kuigi miskipärast ei olnud ma seda "esimeseks mälestuseks" pidanud: mingi tiik, kust võetakse kahvaga kalu. selles pildis pole tõesti midagi rohkemat kui tiigist välja tulev kahv (kala ennast ma selles pildis ei näe, on vaid teadmine, ET sellega püütakse kala). miskipärast on kogu see pilt toonitud tiigivee värvi roheliseks - mitte ainult tiik ise, vaid üldse kõik paistab nagu läbi rohelise filtri. kui pilt koos vanaisaga kõndimisest oli selgelt tegelikkuse-mälestus, siis tiigi-pilt tundus mulle pigem mingi hästi meelde jäänud unenäopildina - kuni ükskord tuli jutu sees välja, et tol päeval vanaisa tõesti oli koos poegadega läinud keset päeva tiigi juurde kalu püüdma (see olevat veel olnud selline pilvelik äkiline ja etteplaanimata õhinaotsus) - siis alles taipasin, et mu peas olev pilt pärineb ärkvelolekust, mitte unenäost.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar