kõrb kasvab

juuli alguses pandi mu kodupoe uksele silt, et pood läks mõneks nädalaks kollektiivpuhkusele. käisin täna vaatamas, kas puhkus juba läbi, aga seal oli uus silt, mis teatas, et pood on oma tegevuse lõpetanud. nii et "Jänese Koloniaalkaupu" enam pole, ei saa enam kodupoodi "hüpata". mõni aasta tagasi pandi kinni teine kodulähedane keldripoeke Narva ja Jaama nurgal - nii palju kui tean, põhjuseks see, et euronõuetele vastavaks timmimine oleks poe pankrotti viinud. nüüd on ümbruskonda veerand-tunni-ringi sisse jäänud vaid suur "Konsum" ning kolm joodikutele spetsialiseerunud poodi - Jaama nurgal ning Peetriturul poed, kus võetakse taarat vastu ning müüakse vaid viina ja suitsu, ning Staadioni tänaval üks pisut korralikum toidupood, aga sellegi nimi on "Joogid", ta on lahti kella 24-ni ja poe ees jorutavad päev läbi joodikud. sellise orientatsiooniga suudab väikepood pinnale jääda (Peetrituru pood oli kunagi pärispood, kust sai ka leiba ja piima osta).
suurpoed söövad kodupoode välja suretades ära linna loomulikud trajektoorid, linnametsa loomarajad (Mehis on sellest "Müürilehes" ilusti kirjutanud). järele jääb kõrb, kus konsumid ja lõunakeskused pole mitte oaasid, vaid tehislinnad keset liiva, mis on enda alla matnud kunagised metsarajad.
toda poe sulgemise teadet lugedes tuli kõrbe-võrdpilt mulle spontaanselt pähe, just nagu mingi eluskooslus oleks jälle koomale kuivanud. ja meenus too Nietzschelt pärit väljend - "kõrb kasvab". Heidegger on seda seletanud nii: "Kõrbeks muutumine on enam kui purustamine. Kõrbeks muutumine on kohutavam ehk pelutavam kui hävitamine. Purustamine kõrvaldab ainult seni kasvanu ja ehitatu; kõrbeks muutumine kuid peatab tulevase kasvu ning tõkestab mis tahes ehitamise. ... Maa muutumine kõrbeks võib inimese kõrgema elustandardi saavutamisega niisamuti kaasas käia kui kõigi inimeste ühetaolise õnneseisundi organiseerimisega. Kõrbeks muutumine võib olla mõlemaga seesama ning kohutaval viisil olla liikvel kõikjal, nimelt selleläbi, et ta varjub ehk varjab ennast. Kõrbeks muutumine ei ole pelk liivastumine. Kõrbeks muutumine on Mnemosyne pagendamine..." (Heideggeri teosest "Mis on mõtlemine?", 1951/52, Ülo Matjuse tõlkes Matjuse raamatu "Kõrb kasvab" eessõnas).
just nimelt - mitte ainult mingite kohtade kadumises pole küsimus, vaid just trajektooride, "metsaradade" kadumises, sest just nendes trajektoorides asub elav mälu linnast kui ruumist, kehaline, kehaliselt osalev mälu linnast kui elamise ruumist. jääb vaid funktsionaalne kohtade sõrestik, mille vahel pole elavaid trajektoore. Tartu linnaisade uhkeldav jutt sellest, et "Tartu ehitab", kõlab sel taustal üsna irooniliselt - kõrb "tõkestab mis tahes ehitamise"; seda, mis Tartus (ja Tallinnas ja mujal) toimub, ei saa nimetada ehitamiseks sõna sügavamas mõttes, see on vaid autotrasside ja ostuparklate konstrueerimine keset kõrbe; sellise linna rajamine, kus ei saa kohal püsida, ainult kohale ja ära sõita.




(pildid on pärit Simon Reevesi multikast "Hitchhiker")
.