kontsert

käisin ära, jäin rahule. eks see oli pooleldi ka lihtsalt rituaalse tähendusega käik - näha oma silmaga tegelasi, keda oled üle poole oma teadliku muusikakuulaja elust suurima huviga muudkui üle kuulanud, lasta oma kõrva neid õhuvõnkeid, mida nad samas ruumis parajasti tekitavad. aga ka lihtsalt kontserdina oli väga hea. ainus asi, et kuidagi järsku sai otsa, väike nälg jäi pärast sisse. aga mis siis. Postimehe kommentaaridest sain ka playlisti, mis nad mängisid:

all i want
marooned
teardrop
16 seeter
risingson
kingpin
mezzanine
harpsichord
red light
inertia creeps
safe from harm
marrakesh
___
angel
unfinished sympathy
dobro

nii et 8 uut pala, 5 lugu Mezzanine'ilt ja 2 Blue Linesi hitti - ja Shara Nelson isiklikult oli kohal neid laulmas (laulis ka paari uut lugu) [tegelikult teda polnud]. lisaks veel Horace Andy ning uuel plaadil laulev Stephanie Dosen, kes kontserdil laulis ka "Teardropi". nii et uhke värk.
soojendajaks oli Pedigree, ja minu jaoks soojendasid nad enda üles küll - kunagi ülikooliajal kuulasin päris hea meelega nende 95. aastal ilmunud kassetti "Rossanakka" (tollal oli bändis ka Leslie Laasner, kes praegusel hetkel on masside hulgas kuulsaks saanud hoopis HU? liikmena), aga siis kuidagi vajus Pedigree mu kuulamisringist välja, kuigi iga kord, kui nende järjekordsest plaadist teada sain, mõtlesin, et peaks järgi checkima. nüüd siis kuulsin neid üle pika aja ja ostsin paar plaati - mu kunagised muljed nende huvitavusest said kinnitust.
kogu selle fännimulina lööbki lukku Pedigree uusim video - siingi on seos "Rossanakka" ajaga, loo lõpu poole ilmub välja Lu:ki "La:vi" sämpel - seegi on ju 95. aasta lugu, ja märgilise tähendusega: esimene drum'n'bass-lugu, mis Eestis insaiderite ringist välja edetabelitesse murdis.

pisut fännijuttu

tulemas on mu lemmikute, Bristolist pärit tüüpide suvi. esmaspäeval on Massive Attack Tallinnas - loomulikult olen ma seal kohal. ma pole nondel suurkontsertidel käija kunagi olnud, kuid Massive'ile teen erandi. tänase lehe kohaselt mängivad nad Tallinnas kümme uut lugu oma septembris ilmuvalt plaadilt.
Tricky on juba mõni aeg tagasi välja kuulutanud, et tema uus album "Knowle West Boy" ilmub juulis - pärast viieaastast pausi. üht videot näha ja paari laulu kuulda saab siit, seal on ka lingid kahele hiljutisele laivi-videole.
siin üks Tricky esinemine 10 aastat tagasi:



Portisheadi plaat "Third" on juba väljas, pole veel oma silmaga näinud, aga lugusid saab kuulata siit.
Portisheadi debüütplaadi klassika "Glory Box", mille algusesse on laivis lisandunud Massive Attacki 3D oma loo "Risingson" sõnadega:



minu tutvus kogu selle seltskonnaga sai alguse ühest laulust, Massive Attacki teise plaadi nimiloost "Protection", mis võlus mu ära Tracey Thorni rahuliku häälega ning taustaga, mille tundlikkust kohtab elektri abil tehtavas muusikas üliharva. seda laulu pole ma tänini "ära kuulanud". siin üks video, kus Thorn laulab seda oma bändi Everything But The Girliga - osad asjad taustakoest on algversiooniga võrreldes küll puudu, kuid lugu on sellegipoolest värk.

edisoni tool

Tesla töötas nooruses Edisoni juures ja pakkus elektrivarustuse jaoks Edisoni leitatud alalisvoolule alternatiiviks välja vahelduvvoolu, mille puhul energia ei kaoks ülekande käigus ära. Edison pidas Tesla vahelduvvoolu ideed ebapraktiliseks, lisaks olid arusaaatused Tesla töötasu asjus, ning Tesla lahkus Edisoni juurest. järgnes nn voolusõda, kus Edison püüdis tõestada, et vahelduvvool on halb asi. muuhulgas rõhutas ta seda, et vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, selle tõestuseks surmas ta elektriga avalikult loomi ning lõpuks lasi ta Harold Pitney Brownil konstrueerida elektritooli, millel aastal 1890 ka esimene hukkamine täide viidi. nii Tesla kui ka vahelduvvoolu võrgu kaudu elektrit müüv ärimees George Westinghouse olid elektri sellise kasutamise vastu, viimane keeldus ka müümast vahelduvvoolugeneraatorit hukkamise tarbeks, öeldes, et tema kliendid ei taha tarbida elektrit, millega tapetakse inimesi - aga just see oligi Edisoni point.
asja iroonia on selles, et Edison oli ise tegelikult surmanuhtluse vastane, nii et mõnes mõttes kavaldas ta enda üle.
elektritooli idee iseenesest on pisut vanem - 1881 nägi ameerika hambaarst Alfred P. Southwick, kuidas üks mees sai silmapilkselt surma, puudutades töötavat elektrigeneraatorit; see viis ta mõttele, et elekter oleks humaanseim hukkamisviis. aastaks 1889 oli ta saavutanud selle, et New Yorgi osariigis lubati kasutada elektritooli hukkamisviisina. kuna Southwick oli hambaarstina harjunud töötama patsientidega, kes istuvad tema ees toolis, võttis ka tema idee just elektritooli kuju - nõnda on hambaarstitool elektritooli otsene esivanem.
ülal oleval pildil on kujutatud "Edisoni tooli" - sellise kujuga tooli kasutas Edison istumiseks sel perioodil, mil ta leiutas elektripirni; praegu on sellised toolid Ameerikas seeriatootmises.

tesla

Castaneda-listist (mis on suhteliselt välja surnud) saab teinekord väga põnevaid viiteid, nt hiljuti see - http://video.google.com/videoplay?docid=1821186096674958686&hl=en
tegu on venekeelse kolmveerandtunnise telefilmiga, kus väidetakse üsna uskumatuna tunduvaid asju, kuigi kõik on doktorite ja professorite sõnadega kinnitatud; asi meenutab konspiratsiooniteooriat, kuid mõjub samas üsna koherentsena, ei oska suhtuda.
nimelt räägitakse siin Nikola Teslast, keda on teinekord nimetatud ka meheks, kes leiutas kogu 20. sajandi - ja õigusega, sest tema leiutas-avastas vahelduvvoolu ning tänapäevase elektrivarustuse alused, ta oli raadio tegelik leiutaja (enne Popovi ja Marconit); tänapäeva lasertehnoloogia, televisioon, mobiiltelefonivõrgustik ja internet on Tesla poolt teoreetiliselt ette ära kirjeldatud ning põhinevad Tesla poolt tehtud leiutistel. nii et suur osa sellest elektrilisest ja elektroonilisest tegelikkusest, mille sees me elame, on sündinud ühe mehe peas.
Tesla üks eesmärke, mis pole aga teoks saanud, oli elektrivarustus, mis ei toimuks juhtmete kaudu, vaid n-ö õhu kaudu (nagu tänapäeval mobiililevi), kusjuures seda energiat ei pea spetsiaalselt millestki valmistama, vaid tuleb kasutada seda energiat, mis Maa ümber niikuinii olemas on (ma räägin väga umbes, ei jaga füüsikat nii hästi, et täpsemalt rääkida). see tähendanuks muuhulgas, et elekter olnuks tasuta kõigile kättesaadav nagu õhk, tarvitsenuks vaid omada vastavaid seadmeid. äike tekib ju tasuta.
ta tegi ka vastavaid katseid, ja suhteliselt suuremastaabilisi ning suuri energiahulki hõlmavaid (tema katsete ajal lõi New Yorgi kohal välku, mille oli tekitanud Tesla). siitmaalt algab see, mida on raske uskuda: nimelt väidab film, et Tunguska katastroof, mis toimus 1908 ja mida üldiselt peetakse meteoriidi kokkupõrkeks Maaga, on tegelikult ühe Tesla katse tulemus - katse aktiviseeris Maa ja ionosfääri vahel asuvad suured laengud, mis vallandusid Tunguskas (Tunguska asukoht ning Tesla labori asukoht Ameerikas asetsesid põhjapoolkera magnetpooluse suhtes sümmeetriliselt, füüsikaliselt võib selline asi tõenäoline olla). ilmselt polnud see ettekavatsetud tulemus, kuid sellega oli Tesla avastanud relva, mille purustusjõud oli hilisematest aatompommidest hulga suurem. hiljem on Tunguskas käinud Saksa salaekspeditsioon sõja ajal ning Nõukogude ekspeditsioon pärast sõda ning kumbki pole oma uuringuis lähtunud komeedi-teooriast.
film räägib ka sellest, et Tesla tegi oma avastused teisenenenud teadvuseseisundis (millele viitavad ka "tavalisemad" allikad, ta oligi "teistmoodi mõtlemisega" mees, kes magas vaid 2 tundi ööpäevas) ning et tal oli võime tulevikku ette näha, nt ennustas ta ette I maailmasõja alguse ja lõpu aja paarikuuse eksimusega; samuti nägi ta ette II maailmasõja puhkemist. filmi üks osa räägibki sellest, kuidas ta 1930. aastail suhtles salaja nii USA (mille kodanik ta oli - kuigi päritolult oli ta Horvaatia serblane), Briti, Saksa kui ka Nõukogude Liidu võimudega, pakkudes neile oma erinevaid relvastuslikke leiutisi; tema tagamõte olevat olnud hoida sõda ära, varustades vastaspooled nii võimsate relvadega, et sõja alustamine olnuks vaenupooltele liiga ohtlik. muuseas näitab film Saksamaal katsetatud salajast sõjalist masinat, Schaubergeri poolt leiutatud "lendavat taldrikut", mida aga sõja ajal kasutusele võtta ei jõutud, mis aga oleks liikunud meile tuntud lennumasinaist erinevatel põhimõtetel. filmi järgi on Schaubergeri taldriku sarnase masina juba sajandi alguses leiutanud ka Tesla. (Schaubergeri kohta on netis infot küll.) nii et peale kõige muu on Tesla selle filmi kohaselt ka ufolaevade leiutaja (muidugi ei kasuta neid kosmoseasukad, vaid maalased ise salajaste sõjaliste aparaatidena; Youtube'is levib muuseas üks video, film kgb arhiivist, millele on jäädvustatud selline taldrik, mis 1969 kukkunuvat alla Sverdlovski lähedal metsas. muidugi ei oska ma selliseid asju puhta kullana võtta, aga tont neid asju teab).
kui see kõik ka on üks järjekordne konspiratsiooniteooria, on see igal juhul üsna võluv fiktsioon; "Da Vinci koodist" igal juhul parem. muuseas, film võrdlebki Teslat geniaalsuse poolest da Vinciga. ka Leonardo olevat maganud väga vähe, veerand tundi iga kahe tunni tagant, mis teeb kokku neli tundi ööpäevas.

Karl Johans gate

eile oli telekas film sellest, kuidas Araabia Ühendemiraatide Ras al-Haima šeik hakkas oma emiraadile keset kõrbe uut pealinna ehitama ning tellis Norra arhitektidelt selle linna "värava":


netis ringi vaadates avastasin, et seesama arhitektibüroo, Snøhetta, on üsna hiljuti, 2005. aastal, ümber kujundanud tollesama Karl Johani tänava, millest hiljuti kirjutasin - nii et see mulje, mille sain, poleks ehk viis aastat tagasi päris niisugune olnud. nad taastasid kivisillutise, mis oli pärast sõda asfaldiga asendatud, laiendasid kõnniteid, istutasid puid juurde, muutsid tänavavalgustust jne.
siin mõned pildid, kus tänav kehastab ruumiliselt seda, mis võimuga toimub. 9. aprill 1940, Saksa väed marsivad linna, tulles kuningalossi poolt, st uue valitsejana:

ja 7. juuni 1945, kuningas naaseb eksiilist, suundudes lossi poole:


üks Karl Johani tänava omapära on ka see, et selle kõnniteed on kaetud Ibseni tsitaatidega (see on Snøhetta plaanist sõltumatu üritus) - idee on aja jooksul katta nendega kogu see teekond, mida Ibsen sageli kõndis oma kodust Karl Johani tänaval asuva Grand Caféni. see näeb välja nii:


siin aga on Ibsen ise seda teed kõndimas, pilt on tehtud Karl Johani tänaval umbes 1900:


muuseas, ka Peer Gynti maailmarännakud viisid teda just araablaste juurde.

koan 2

magritte'i ainetel

http://sheepfilms.co.uk/b3ta/magritte.htm

õnn

täna - hakkasin just oma koduõuele keerama, kui kuulsin kuskilt väga pikka auto pidurdushäält; vaatasin ringi, et mis siis nüüd jälle (siin Narvamäel toimub autoõnnetusi umbes kord kuus), ja nägin, et keset Narva ja Peetri risti seisab sõiduauto, sealt hüppab välja erutunud noor mees, hüüab midagi, käsi püsti, jookseb poisikese juurde, kes keset sõiduteed ennast püsti ajab - mees vaatab talle näkku ja seejärel kallistab teda. alles seejärel panin tähele, et auto esiklaas on üleni mõrane, auto ees on külili jalgratas ning eemal tee peal vedeleb jalgrattakiiver ning veel mingeid vidinaid. ja alles siis jõudis mulle pärale, millist kergendust ja õnne pidi see mees tundma, kui nägi poissi püsti tõusmas. ta embas oma tulevikku, mis oli hetkeks tumedusse vajunud ning seejärel teise hetkega lunastatud.