Pirogov ja Garibaldi

1862. aastal võttis Garibaldi ette sõjaretke, et liita tollal veel paavstiriiki kuuluv Rooma Itaaliaga. tollane Itaalia valitsus ei kiitnud asja heaks, sest paavst oli prantslaste kaitse all ning sõda nendega ei tahetud; nõnda saadetigi Itaalia sõjavägi Garibaldi vabatahtlikke takistama (midagi Pullapää sarnast niisiis). Garibaldi sai haavata ning võeti itaallaste endi poolt vangi; tema haav oli nii tõsine, et teda ähvardas jala amputeerimine. kuna ta oli üle-euroopaliselt väga kuulus vabadusvõitleja, organiseerisid noored progressimeelsed arstitudengid Garibaldit opereerima parajasti Euroopas arstide väljaõpetamisega tegeleva Pirogovi - mehe, kes oli loonud sõjameditsiini ja uusi kirurgilisi meetodeid amputeerimise vältimiseks, kasutanud esimesena eetrit anesteetikuna ning välja mõelnud kipslahase (ja kes teatavasti doktoreerus Tartus ning oli siin natuke aega ka professor). operatsioon läkski korda, nagu näha ka käepigistusest:

nõnda sai Garibaldi veel hiljemgi sõjamehena silma paista - 1866 Kirde-Itaalia ja Veneetsia ühendamisel Itaalia riigiga ning 1870 Preisi-Prantsuse sõjas vabariikliku Prantsusmaa eest võideldes. tolles viimases sõjas oli taas ka Pirogov kohal, ravides Punase Risti koosseisus sõjaväljal haavatuid.
siin ka üks Garibaldi ausammas, mitte küll Itaaliast, kus neid on palju, vaid New Yorgist - seegi on tudengitega seotud, NY ülikooli rahandustudengid pidavat igaüks kooliaasta alguses ausamba jalamile sendise mündi viskama.